Foto: Pixabay
5. november tõi ootamatu uudise, hundijaht on peatatud kuni 4. detsembrini. Kelle huve teenib see otsus ja mis saab edasi, on raske öelda.
Toetame elurikkust
Jahimehed on kaugel sellest, et nõuda kõikide huntide ja teiste kiskjate loodusest eemaldamist. Toetame igati elurikkust ja ka oma tegevusega, jahipidamisega, püüame loodusliku tasakaalu poole. Teejuhtideks sellel teel on teadus ja uuringud. Samuti suurkiskjate ohjamiskava ja erinevate huvigruppide kokkulepped.
Nii teadusuuringud, seireandmed kui ka kehtiv ohjamiskava on tehtud parima võimaliku teadmisepagasi ja päris elust kogutud andmete põhjal. Kõik need uuringud ja seireandmed näitavad, et hundil läheb praegu hästi. Samas on looduses kõik seotud ja ohjamiskava maksimaalsest lubatud karjade arvust oluliselt kõrgem arvukus on hakanud mõjutama teisi ulukeid, kes on huntidele toidubaasiks. Metskitsede arvukus on järsult langenud, samuti põtrade oma.
Kas teadus enam ei loe?
EJS-i veebitoimetus saab viimasel ajal iga päev teavet ja võigast fotomaterjali huntide poolt murtud lemmik- ja koduloomadest. Murdmised ei ole kuskil kaugete laante varjus, vaid kodumajapidamiste hoovis. Seda pole sellisel hulgal varem olnud.
Lambakasvatusega kursis olevad inimesed teavad rääkida, et kui kuskil lammaste murdmised vähenevad, siis sellepärast, et seal erinevatel põhjustel lambaid enam ei ole või on nende arv oluliselt vähenenud.
EJS on hundi ümber toimuvast lihtsalt hämmeldunud. Kas see on tõesti võimalik? Me ei saa aru, mis ja miks see toimub ja kelle huvides see kõik on. Kas teadus ja uuringud ning kogemused kaaluvad üle kellegi emotsioonid ja kapriisid või ärihuvid, et turistile hunti või ilvest näidata ja selle eest tulu teenida. Kõike võib mõõta ka rahas.
Kas meie riigiasutuste uuringud ja ekspertide andmed tõesti ei loe? Kas lemmikloomade massiline hukkumine ei ole tõesti argument? Kas kodu- ja lemmikloomade omanike ja nende laste pisarad ei loe?
Mis siis loeb? Kuidas saame tagasi loodusrahva selge mõistuse ja arusaamise keskkonnas toimuvast? Kas meile on tõesti kättesaamatu arusaamine, et ühe-kahe liigi kaitsmine teiste liikide arvelt ei ole jätkusuutlik.
Segadus toimuva suhtes
EJS on päriselt segaduses sellest, mis toimub. Nende protsesside osas on palju ebaselgust ja läbipaistmatust. Vastuseta jääb küsimus, kes vastutab jahi peatamise perioodil tekkinud kahjude eest.
Kindlasti ei ole see pikemas plaanis jätkusuutlik, kui segadus ja selgusetus jätkuvad. Inimesed ja organisatsioonid tahavad kindlust ning loomulikult eeldatakse, et seda pakuvad riik ja selle institutsioonid.
Kuna hundijaht on peatatud ja jahimehed ei saa hetkel maapiirkondades kiskja arvukust reguleerida, siis palume hoida kodu- ja lemmikloomad olukorra lahendamiseni kaitstuna ja võimalusel siseruumides.
Teatage rünnakutest keskkonnaametile
Teame, et paljud ei ole siiani hundirünnakutest keskkonnaametile teada andnud. Seoses uue olukorraga palume kõigil seda teha, ka tagantjärele. Kui e-kirja ei ole võimalik saata, siis helistage E-R kella 9-16 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999. Muul ajal saab kahjust teada anda riigiinfo telefonile 1247. See annab võimaluse ametil kaalutletud otsuseid teha.
EJS toetab igati nii keskkonnaameti kui keskkonnaagentuuri tegevust ja ootab toetust ka teistelt. Seni aga loodame parimat ja kiiret lahendust praegusele olukorrale!
