Foto: Kaire Sirel

Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.

Ülevaatest leiab põnevat teavet nii kogu Eesti kui ka maakondade kohta. Näiteks on võimalik kaardiloost näha iga maakonna kaitstavat territooriumi ja selle erinevate vööndite osakaalu. Selgub, et kõige suurem on kaitstava territooriumi osakaal Läänemaal (28,9%) ja kõige väiksem Põlvamaal (8,4%).

Kaardiloos näeb infot kõikide erinevate kaitstavate loodusobjekti tüüpide arvu ja pindala kohta. Kõige rohkem suurenes 2022. aastal kaitstavate liikide püsielupaikade arv – kokku lisandus 118 uut püsielupaika. Nendest osa uusi kinnitati keskkonnaministri määrusega, näiteks koldja selaginelli, soomuraka, võsu-liivsibula ja pehme koeratubaka püsielupaigad. Ülejäänute puhul oli tegemist looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete püsielupaikadega kotkaste, lendorava ja musta-toonekure pesapuu ümber. Püsielupaikade pindala oli 2022. aasta lõpu seisuga 94 983 ha, aastaga lisandus 855 ha.

Pindalaliselt toimus suurim muutus kaitsealade seas – aastaga suurenes kaitsealade pindala 1 078 ha võrra (kokku 800 539 ha). Muudeti mitmete kaitsealade kaitse-eeskirju ja tüüpi ning moodustati ka neli uut looduskaitseala: Kirmsi, Leluselja, Nepstemurru ja Lepna tammiku. Kaitse alt arvati välja 18 Raplamaa parki ja puistut ning uuendamata kaitsekorraga ala Matsi-Kärneri tammik.

Ülevaatest leiab veel infot ka hoiualade, kaitstavate üksikobjektide, I kaitsekategooria liikide leiukohtade ja kohalike omavalitsuste tasandil kaitstavate loodusobjektide kohta. Uuena on kaardiloos ära toodud 2022. aastal EELIS lisatud lõheliste kudemis- ja elupaigad.
Viimased peatükid keskenduvad looduskaitsekuule ja aasta tegijatele. Käesoleva aasta looduskaitsekuu teemaks on „Loodus linnas“. Selle puhul on Keskkonnaagentuur koostöös Tallinna linnaga kokku pannud loodusvaatluste ülevaate, kus saab tutvuda nii Tallinnas kui mujal Eestis tehtud vaatlustega. Andmed täienevad pidevalt. Olete oodatud sisestama kõik oma põnevad märkamised linnalooduses loodusvaatluste äppi, et need ilmuksid samuti kaardile.

Aasta liigid, keda esile tõsta ning kelle eluolu aasta jooksul tutvustada, valitakse igal aastal välja erinevate keskkonnaühenduste poolt. 2023. aastal on nendeks: aul, lendorav, harilik mänd, roheline hiidkupar, valge tolmpea, keldriöölane, harilik kivipuravik ja merisiig. Kaardiloost saab igaüks järele uurida, milliseid neist liikidest oma kodukohas leida võib. Kõigi loodusvaatlused selle aasta liikide kohta on väga oodatud – see aitab saada parema ülevaate nende levikust ja seisundist.

Täispika ülevaate/kaardilooga saab tutvuda SIIN

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: