Kuld-lehelind ja lääne-pöialpoiss
Kevad on lõplikult saabunud ning uus linnuhooaeg algamas. Hea aeg on tagasi vaadata 2022. aasta lindude rõngastamisele – kui palju rõngastati ja milliseid haruldusi Eestis kohati.
Eestis on linde rõngastatud üle 110 aasta. Rõngastamist alustati 1910. aastal Riia Looduseuurijate Seltsi eestvõttel Lääne-Saaremaal Rootsiküla bioloogiajaamas. Enne Teist maailmasõda oli rõngastajaid vähe, sellega tegeles umbes kümmekond inimest. Tänaseks on rõngastajaid oluliselt rohkem ning sellest on saanud teadlastele ja linnuhuvilistele oluline uurimismeetod. 2022. aastal oli rõngastusandmete esitajaid 65. Rõngastusloaga inimesi on praeguseks sadakond.
Lindude rõngastamine aitab uurida lindude elu iseärasusi
Rõngastamine annab meile aimu, kui kaua üks või teine linnuliik elada võib, kus liigid talvituvad või hoopis suve veedavad. Samuti aitab see teatud juhtudel hinnata rändamise ajakulu, näiteks kui mitme päevaga võiks roolind jõuda Eestist Võrtsjärve äärest oma talvitusaladele. Kauakestvad rõngastusel põhinevad seiretööd, nagu Keskkonnaagentuuri Kabli ja Pulgoja linnujaamad, aitavad selgitada pikaajalisi muutuseid lindude rändefenoloogias ja arvukuses. Selleks, et seda infot saada, on vajalik rõngastusandmete ning taasleidude ehk juba rõngastatud lindude vaatluste andmete korrektne kogumine andmebaasi. Sellega tegeleb Eestis Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskus.
2022. aastal rõngastati Eestis kokku ligi 63 000 lindu. See on võrreldes pikaaegse keskmisega mõnevõrra kõrgem näitaja. Enim linde rõngastati Vaibla linnujaamas Võrtsjärve ääres. Kokku sai seal rõnga jalga 20 478 sulelist.
Kabli linnujaamas oli rahulikum, kuid siiski põnev aasta
2022. aasta oli Kabli linnujaama jaoks juba 54. lindude märgistamise hooaeg. Linnujaama püügitegevus toimus 26. augustist 1. novembrini. Kablis käis hooaja jooksul ekskursioonil 1700 koolilast ja jaama toimetustest võttis osa üle 50 linnuhuvilise kõikjalt Eestist. Muudest riikidest käis abilisi Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest.
Möödunud aastal sai Kablis jalarõnga 6151 sulelist 76 liigist. Tegu on tavapärasest märksa väiksema arvu rõngastustega, tavaliselt küündib lindude arvukus üle 10 000. Samas on madala arvukusega aastaid tulnud ette ka varem, näiteks 2017. aastal püüti Kablis ca 4500 lindu. Siiski on kontrast võrreldes eelmise aastaga suur – 2021. aastal said rõnga jalga 15 554 tiivulist.
Madala arvukuse põhjuseid võib otsida 2022. aasta kevadest, mida iseloomustas külm märts-aprill ja vihmane mai. Sellele järgnes pikaajaline kuumalaine koos põuaga. Taoline ilma kõikumine ühest äärmusest teise ei sobinud värvuliste pesitsusedukusele. Varapesitsejatel oli tibude perioodil ilm vihmane ja kaugränduritest putuktoiduliste lindude pesitsusaega iseloomustas putukate vähesus. See kajastus ka Kabli linnujaamas sügisrändel, kus vaatamata headele rändeilmadele, jäid püüginumbrid väga kesiseks.
Linnuvaatlejatele pakuvad alati põnevust haruldased leiud, keda Eestis harva kohtab. Kablis oli 2022. aastal selliseks harulduseks sinisaba (Tarsiger cyanurus), kes saadi kätte 15. oktoobril. See oli üheteistkümnes sinisaba vaatlus Eestis, Kabli linnujaama jaoks esmakordne. Teistest haruldustest rõngastati kaks kuldset-lehelindu (Phylloscopus proregulus), keda viimati õnnestus Kabli linnujaamas rõngastada 2010. aastal. Kunagine haruldus Eestis – lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapilla) on aga iga aastaga oma levilat laiendamas ja 2022. aasta püüginumber 16 on läbi aegade hooaja rekord. Ja lõpuks ka rõõmustavad uudised kodukakust (Strix aluco). Lisaks Eestis tehtavale röövlinnuseirele, näitavad ka Kabli andmed, et lõpuks on kodukakud pikaajalisest mõõnaperioodist üle saanud ja arvukus on asunud taastuma endisele tasemele.
Taasleiud
Kui rõngastatud lindude arv küündib iga-aastaselt kümnetesse tuhandetesse, siis taasleiud on märksa haruldasemad sündmused. 2022. aastal anti rõngastuskeskusele teada 1436 rõngastatud linnu vaatlusest. Neist 317 lindu olid Eestis rõngastatud, kuid välismaal kohatud ja 351 välismaal rõngastatud ja Eestis kohatud. Ülejäänud taasleidude puhul oli tegemist Eestis rõngastatud ja Eestis uuesti kohatud isenditega. Märkimisväärse osa välismaal rõngastatutest moodustasid nn värvirõngastega tähistatud kajakad, haned ja Soomest siia talvituma tulnud merikotkad. Värvirõngaid on binokliga või fotodelt lihtsam lugeda ja märgata.
Põnevamaid taasleide püüame kajastada ka Keskkonnaagentuuri infokanalites, näiteks blogis. Taasleidude ja rõngastamise kohta üldisemalt saab jooksvalt infot ja kaarte vaadata Keskkonnaportaalist.
Autorid: Keskkonnaagentuuri eluslooduse spetsialistid Kaarel Kaisel, Jaak Tammekänd ja Olavi Vainu
