Loomuse Akadeemia kaheteistkümnendas saates rääkis Cruelty Free Internationali juht Michelle Crew. Intervjuu tegi Farištamo Eller ja saatest tegi kirjaliku kokkuvõtte Loomuse vabatahtlik Kati Sulp.
Michelle Crew on Cruelty Free International (CFI) tegevjuht. Tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille eesmärgiks on lõpetada loomkatsed. Selleks tehakse nii lobitööd valitsuses muudatuste läbiviimiseks, kui ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega Euroopa Liidus. CFI teadlased edendavad meetodeid, mis ei hõlma loomade kasutamist ning töötatakse selle nimel, et inimeste ja tarbijate soovid oleksid valitsusele teada. CFI töötab koos ka mitmete rahvusvaheliste ettevõtetega, kes soovivad loomkatsete tegemise lõpetada ning toota julmusevabasid tooteid. Michelle on seda organisatsiooni juhtinud mitmeid aastaid olles eluaegne loomaõiguste aktivist. Ta tõdeb, et on õnnelik, kuna tal on võimalus täielikult pühenduda teemale, millest ta südamest hoolib.
Pühapäeval, 8. oktoobril kell 12.00 – 12.45 on Michelle Thew Veganmessil üle veebisilla rääkimas teemal “Töö julmusevaba kosmeetikatööstuse nimel”.
Kas on üldse võimalik toota samu tooteid ilma loomkatseid tegemata?
Loomulikult on. Kosmeetika ja ka muude toodete tootmisel on loomkatsete tegemine ebavajalik, julm ja ebaeetiline. Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suuri arenguid teistes katsetusmeetodites. Eetilised ja teaduslikud argumendid on selle poolt, et mitte katsetada tooteid ja nende koostisosi loomade peal ja mitte ainult seetõttu, et loomkatse on julmad, vaid meetodid, mis ei hõlma loomkatseid on palju usaldusväärsemad, efektiivsemad ja samuti odavamad. Teisteks meetoditeks on näiteks loodud arvutimudelid või vaadata juba olemasolevat infot koostisosade kohta. Samuti rekonstrueeritakse inimese nahka, mille peal on võimalik efektiivselt katsetada koostisosade toimimist selle asemel, et teha seda näiteks merisigade peal.
Mis sellist arengut ikka veel takistab?
Peamiseks takistuseks ei ole mitte tootjad ise, vaid probleem on regulatsioonides. Tootjad peavad testima koostisosasid loomade peal et täita seadusest tulenevaid nõudeid. Euroopa Liidus on täna jätkuvalt kemikaalide tootjatel kohustus teha loomkatseid, kuigi teised meetodid on olemas.
Kas paljud teadlased väidavad, et loomkatsete tegemine on vajalik?
Üha rohkem teadlasi ütlevad, et meetodid, mis ei hõlma loomkatseid, on efektiivsemad. Aga on tõsi, et jääb mingi grupp teadlasi, kelle kogu karjäär on üles ehitatud kasutades loomkatseid. See on harjumuspärane ning nad väidavad, et loomkatsed on endiselt efektiivsed. Aga on näha, et muutused on tulemas, sest üha rohkem on põhjuseid, miks hakata kasutama teisi meetodeid. Põhjused ei hõlma ainult loomade heaolu, vaid on ka inimeste tervise ja keskkonnaga seonduvad.
Kas asi on rahas, miks inimesed sellega kaasa ei lähe või on sellel teised põhjused.
Teised meetodid on odavamad, kuna loomade eest ei pea pikaajaliselt hoolitsema. Alustamine on kulukam, kuid üleüldiselt on siiski odavam kasutada teisi meetodeid. Üheks põhjuseks, miks kaasa ei minda, on just regulatsioonid ja nende muutmine on väga aeglane protsess. Valitsuse poolt peab olema prioriteet kasutada teisi meetodeid. Loomkatsete tegelikkus ei ole tihti avalikkusele teada, kuid loomkatsete avalikkuse ette toomine aitab kindlasti protsessi kiirendada. Hea uudis on see, et üha enam tootjaid soovivad kasutada julmusevabasid katsemeetodeid ja tänaseks on üle tuhande tootja ametlikult kinnitanud, et nad soovivad loomkatsete tegemise lõpetada.
Olen kuulnud, et inimestel on raske usaldada toodetel olevaid märke. Kuidas inimesed saavad kindlad olla, et kõik on usaldusväärne?
Eks märkidega on palju segadust, kuna neid on palju. Näiteks kui tootel on kirjas sõnum „pole loomade peal katsetatud“, siis see kehtib vaid lõpptoote kohta, kuid mitte eraldi koostisosade kohta. Seetõttu CFI veab „Leaping Bunny“ programmi, mis on rahvusvaheline kriteerium, et tootja teeb endast olenevalt kõik loomkatsete lõpetamiseks. Kogu see programm on väga põhjalik ja momendil on see parim standard, mida tootja saab saavutada. Ka CFI kodulehel on olemas nimekiri nendest tootjatest, kes on selle märgi välja teeninud.
Kas saaksid veidi täpsemalt kirjeldada, kuidas tootjatel on võimalik see märk saada?
Peale seda, kui tootja võtab meiega ühendust, siis me vaatame üle kõik koostisosad, mis nende tootesse läheb. Oluline on mõista kogu oma toodet ja tarnimisahelat. Eranditult kõikidelt tarnijatelt on vajalik saada kinnitus, et kas ja millal on nende koostisosade kohta tehtud loomkatsed. Kui tootja on kokku kogunud kogu vajaliku info ja tõendid, siis taotlevad nad meie heakskiitu. Nad peavad iga kolme aasta tagant läbima ka sõltumatu auditi ja igal aastal uuendama tarnijate kinnitusi. Ehk alates sellest päevast, kõik mille tootjad sisse ostavad, peab olema kriteeriumitele täidetud. Ja kui seda on tehtud, saavad nad õiguse märgistust kasutada. Meil oleks vaja näha ka mõnd Eesti tootjat, kes saaks selle märgise. Hetkel on mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, kes oma tooteid Eestis müüvad, kuid Loomusega koostööd tehes loodan, et varsti saab märgist kasutada ka mõni Eesti tootja.
Kas te kasutate ka teavitustöös materjali selle kohta, mis laboratooriumites tegelikult toimub?
CFI teeb salajasi juurdlusi, et tuua valguse ette tegelik loomade olukord laboratooriumites, kuna see on väga kinnine ja peidetud tööstus. Osades riikides, nagu näiteks Suurbritannias, on aga loomkatsete kohta materjalide näitamine karistatav ja see on suur probleem. See kuidas me suhtleme avalikkuse ja poliitikutega on erinev ja mitte ühene. Me peame näitama avalikkusele reaalset olukorda, kuid ma ei usu, et me peame inimesi vaid šokeerima. Me peame näitama ka, et on olemas positiivne viis edasiliikumiseks. Oluline on ka teavitada nii poliitikuid, kui inimesi, et lahendus on juba olemas. Mõned poliitikud soovivad loomkatsete lõpetamist samadel põhjustel, nagu meie. Teistele poliitikutele ei ole loomade heaolu kõige olulisem motivaator ning neid huvitab pigem asjaolu, et teised meetodid on usaldusväärsemad ja inimeste jaoks palju efektiivsemad. Efektiivsel testimisel on nii majanduslik, kui ka keskkondlik kasu. Lõpuks võidavad nii loomad, kui ka inimeste tervis.
*Saadet kuula siin. Aitäh Cruelty Free Internationalile kogu materjali eest, mis saate ajal ekraanile saab näidatud!
