Foto: jahimehe rajakaamera
Euroopa Liidus on kasvav nõudlus EL-i elupaikade direktiivi muutmise järele. Hundi populatsiooni kiire kasv – nii arvuliselt kui ka geograafiliselt – nõuab populatsioonide majandamist. Paljud Euroopa riigid seisavad seetõttu silmitsi suurte probleemidega, millega tuleks tegeleda.
FACE tõi hiljutises pressiteates välja, et vajaksime Euroopa Komisjonilt kiireloomulisi meetmeid, mis võimaldavad hundi jätkusuutlikku majandamist.
Möödunud nädalal kohtusid Rootsis Värmlandis Läti, Hispaania, Prantsusmaa ja Rootsi jahimeeste organisatsioonid. Nende põhisõnum on selge – tuleks teha muudatusi elupaikade direktiivis. Nad kutsuvad EL-i ja riiklikke otsustajaid üles:
- kiiremas korras muutma EL-i loodusdirektiivis soodsa kaitsestaatusega suurkiskjate populatsioonide õiguskaitseline staatus IV lisast V lisasse.
- lubama vajadusel suurkiskja staatust hinnata populatsiooni tasemel. See lähenemisviis peaks arvestama nende liikide piiriülest olemust, tunnistades samas isoleeritud populatsioonide ja teatud alampopulatsioonide ainulaadseid asjaolusid.
- teadvustama suurkiskjate populatsioonide kiire kasvu tagajärgi ja kasutama poliitika loomisel või ajakohastamisel uusimaid teaduslikke andmeid.
- lubama EL-i elupaikade direktiivi artiklis 16 paindlikumaid erandeid suurkiskjate populatsioonidele, et võtta arvesse suurkiskjatest kõige enam mõjutatud kohalike elanike majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huvisid, nagu on nõutud direktiivi artiklis 2.3.
Populatsioon kasvab, vaja oleks paremaid meetmeid
Hundipopulatsioon kasvab kiiresti kogu Euroopas. See võib põhjustada suurenevaid ulukikahjustusi, mis kimbutavad eelkõige loomakasvatajaid ja jahimehi. EL-i elupaikade direktiivi lisasid ei ole pärast selle vastuvõtmist 1992. aastal uuesti läbi vaadatud. Loodus ei ole siiski paigal püsinud. Teatud liikidel, kes olid 1992. aastal ohustatud, läheb praegu hästi. Hunt on üks nendest.
Euroopa Komisjoni range tõlgendus elupaikade direktiivile on takistanud hundi majandamist. Hoolimata vajadusest, on hundijaht liikmesriikides endiselt pigem haruldane. FACE on nõus komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutise väljaütlemisega, milles kutsus ta liikmesriike üles kasutama direktiivi erandeid ja avas osa, kus hundi majandamine läheks range kaitse alt üle ulukite majandamisele.
Vaja oleks nelja konkreetset meedet (märgitud eespool), mis annaksid igale liikmesriigile võimaluse hundipopulatsiooni reguleerida ja majandada ning Euroopa Komisjonil tuleks kiiremas korras tegutseda. Juba järgmisel aastal tuleb meil kasutusele võtta uued meetmed, mis hõlbustavad suurkiskjate kaitset ja majandamist.
Ulukite ja maarahva edukaks kooseksisteerimiseks on vaja tingimusi, mis võtavad tõeliselt arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi kaalutlusi. Seal, kus ulukite majandamise meetmed toimivad, on jahimeeste ja suurkiskjate kooselu hea. Et selline asi saaks reaalsuseks, peab igal liikmesriigil olema võimalus majandada suurkiskjate populatsiooni, mis on saavutanud soodsa kaitsestaatuse.
