Kõik, mida peaksid teadma algatusest End the Cage Age ehk lõpp puuriajastule

Euroopa Liidu riikides on sadu miljoneid loomi, kes veedavad puuris terve oma elu ja on veel miljoneid, kes olulise osa oma elust on kitsastes puurides sunnitud olema. See puudutab munakanu, küülikuid, vutte, parte ja hanesid. Samuti aretuseks kasutatavaid broilerkanu, emiseid ning vasikaid oma esimesel 8 elunädalal.

End the Cage Age (ECA) ehk lõpp puuriajastule on üleeuroopaline rahvaalgatus farmiloomade puurispidamise lõpetamiseks, millele andis oma allkirja üle 1,4 miljoni inimese.  Selles tulenevalt lubas Euroopa Komisjon vastava seadusettepaneku välja töötada. Selleks, et seadus ka vastu võetaks, on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid oma toetust näitaksid.

Eurooplased on puuride keelu poolt

Avalik toetus farmiloomade heaolu parandamiseks on üüratu – seda peab oluliseks 94% Euroopa rahvast. Praegust seadusandlust ei peeta farmiloomade kaitsmiseks piisavaks, sest masstootmises on loomade heaolu täielikult tagaplaanile jäetud ning loomadel puuduvad võimalused oma loomuomaste vajaduste rahuldamiseks. Puurispidamise lõpetamiseks andis 2020. a ECA algatusele oma toetusallkirja rekordiliselt 1,4 miljonit inimest. Allkirjade kogumisega Eestis tegeles ka Nähtamatud Loomad. Loomatööstuse vastuseis algatusele on aga väga suur ning on suur oht, et vaatamata senisele edule võib ettepanek takerduda.

Kas ka Eestis?

Eestit puudutab see algatus vägagi, sest oleme Euroopas loomade puurispidamise osakaalu poolest esirinnas. Eestis kasutatakse peaaegu kõikides farmides emisepuure, vasika üksiksulge ning ka suur enamik vuttidest ja munakanadest peab oma elu puurivõrede vahel veetma.

Üle 80 % Eestis peetavatest munakanadest veedab terve oma elu traatpuuris, kus on talt ära võetud igasugused võimalused loomuomaseks tegevuseks. Pinnase asemel, mida kraapida ja kust toitu otsida, on vaid traatpõrand, millel on ebamugav liikuda. Tegevusvõimaluste puudumise ja stressi tõttu nokivad kanad oma puurikaaslasi. Vigastuste tekkimisel jäävad kümnete või isegi sadade tuhandete kanade ühes farmis pidamisel probleemid märkamata ja mingisugust abi ei saabu. Tihti leiavad kanad piinarikka lõpu saades stressis liigikaaslaste poolt surnuks nokitud.

Samuti on Eestis levinud paljundamiseks kasutatavate emaste sigade hoidmine üksiksulgudes, kus loomal on võimalus ainult seista või lamada nii seemendamise kui ka poegimise ja imetamise ajal. Sellistes ülikitsastes oludes möödub suur osa emiste elust ja pole kahtlustki, et sead kannatavad sellistes tingimustes, kus pole võimalik liikuda ega loomulikul viisil oma järglastega suhelda.

Teadlased nõustuvad

Loomade heaoluga tegelevate teadlaste andmed näitavad samuti, et loomad kannatavad puurides. Euroopa Komisjon on tellinud vastavad teadusuuringud, et põhineda seadusmuudatuste sisseviimisel parimal teaduslikul teadmisel. Euroopa Toiduohutusamet on juba esitanud oma põhjaliku teadusliku arvamuse sigade ja kanade heaolu kohta. Teadlaste järeldused on ühesed – kui me tahame loomadele heaolu tagada, siis ei saa me jätkata nende tundlike olendite puurides pidamisega.

Emiste puhul soovitatakse kasutada poegimisaedikuid praegu kasutusel olevate üksiksulgude asemel. Põrsaste sabade lõikamise kõrval on see teine suurim sigade heaolu kahjustav praktika, mida tungivalt lõpetada soovitatakse. Selleks, et põrsaste suremus ei suureneks võrreldes emise üksiksulus hoidmisega, peab aediku suurus olema ligi 8 m².

Kanade puhul tõid teadlased välja, et puuridest loobumine on nende lindude heaoluks kriitilise tähtsusega. Puurides ei ole ruumi liikumiseks, puudub loomulik päevavalgus ja vigastused on kerged tekkima. Munakanade pidamisel on ühe soovitusena välja toodud nn veranda kasutamine. See on suletud soojustuseta ala, kus on värske õhk ja loomulik pinnas, kuid samas on haiguste levik metsikutelt lindudelt tõkestatud.

Teaduslikud uuringud näitavad, et kõrgem heaolu parandab loomade tervist ja vähendab vajadust ravimeid kasutada. Vähemate ravimite kasutamine loomakasvatuses on oluline ka inimtervisele, sest aeglustab võimalikku antimikroobse resistentsuse teket ja parandab märkimisväärselt toidu kvaliteeti. Lisaks vähendab munakande stressi alandamine salmonella esinemist lindude seas.

Kõrgem heaolu on võimalik

Farmiloomade puurispidamisele on alternatiivid juba olemas ja kasutusel. Näiteks kasvatakse ju munevaid kanu juba praegu ka puurivabades süsteemides. Sigade pidamisel saaksime eeskuju võtta oma naaberriigist Rootsist, kus emiste pidamine üksiksulgudes on täielikult keelustatud. Üleminekul puurivabadele süsteemidele saavad farmerid rahalist abi EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahenditest. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kahjusta kõrgemad heaolu nõuded maapiirkondade arengut, vaid annavad kohalikele väikefarmidele paremad võimalused, kuna vähendab konkurentsieelist, mis on odava masstoodangu tootjatel.

Kuidas aidata?

Hea uudis kõikidele loomasõpradele on see, et meil kõigil on võimalik kaasa aidata, et süütud loomad enam puurides ei peaks kannatama. Selleks, et seadus vastu võetaks, on oluline kõikide EL liikmesriikide toetus. Allkirjastades petitsiooni ütled meid esindavale regionaalminister Madis Kallasele, et ei toeta farmiloomade kitsastes puurides pidamist. Näita oma toetust siin: bit.ly/eipuuridele.