“Kõik saavad lüpsta” (“Milked”, Uus-Meremaa, 2022) on Jupiteris keskkonnakuu raames vaadatav dokumentaalfilm keskkonnaaktivistist Chris Huriwaist, kes vestles kümnete vilepuhujate ning ekspertidega, et näidata lisaks negatiivsetele keskkonnamõjudele ka piimatootjate varjatud lobitöö tegelikku ulatust Uus-Meremaal.

Kui mõni pärast filmi vaatamist jätkab (loomsete) piimatoodete, (ka juustu) tarbimist as usual, jääb loota, et ehk on valik siiski läbimõeldum kui enne. Filmiks võib valida ka Cowspiracy: The Sustainability Secret Netflixist, mis oli filmitegijale Chrisile “Milked” inspiratsiooniks.

Loomuse projektijuht Sanne Org leidis, et kui tema teha oleks, laseks ta kõigil, kes loomseid piimatooteid söövad ja teistelegi pakuvad, filmi “Kõik saavad lüpsta” ära vaadata! “Ütlus “Igaühe vaba valik” kõlab ilusti, aga ilma informatsioonita ei ole vaba valikut olemas. On vaja teadmisi, et saaks sisuliselt oma valiku teha,“ lisas ta.

Film käsitleb piimatööstuse mõju keskkonnale Uus-Meremaal. Filmi autorid toovad näiteks välja, et ühe lehma keskkonnajalajälg on võrdne 14 inimese omaga ning ainult ühe liitri piima tootmiseks kulub 1000 liitrit vett, ühe kilogrammi piimapubri tootmiseks 4750 liitrit vett ja ühe kilogrammi juustu tootmiseks 5060 liitrit vett. Ühe lehma keskkonnajalajälg on võrdne 14 inimese omaga. Kuid Eestiski on palju piimakarju, kellelt võetakse palju piima ning suur osa piimast eksporditakse, mistõttu pole paralleelide tõmbamine alusetu.

Vahemikus 2019 kuni 2023 oli Eestis statistikaameti andmetel 84-85 tuhat piimalehma. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis oli viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks. 2018. aastal läks 94% kogu toodetud piimast kas otse või vahendajate kaudu töötlejatele ja eksporti. 2021. aastal toodeti piima 839 400 tonni.

Piimasektori 2017. aasta kaubavahetuse ülevaade (Maaeluministeerium, 09.04.2018) andmetel toorpiima siiski ka imporditakse, näiteks 2017. aastal 23,5 tuhat tonni (7,5 miljoni euro väärtuses) ning võrreldes 2016. aastaga kasvas kogus 903% (+21 tuh t) ja väärtus 1072% (+6,8 mln €). 2017. aastal imporditi toorpiima peamiselt Lätist (7,5 mln €; 23,5 tuh t) ning väiksemas koguses ka Taanist (6 tuh €; 5,6 t). 2017 aastal eksporditi Eesti päritolu toorpiima 212,8 tuhat tonni 71 miljoni euro väärtuses, samal ajal toodi toorpiima Lätist Eestisse 23,5 tuhat tonni 7,5 miljoni euro väärtuses. Seega toodi Lätist Eestisse „tagasi” pea kümnendiku jagu välja viidud toorpiimast.

Tervise teemat käsitleti teemas põhjalikult, kuid seda osa soovitame kõigil ise järgi vaadata.  Lehmapiim on lehma vasika jook, lehmapiima tootmine praeguses mahus on kahjulik looduskeskkonnale ning ega vasikate oma emadest eraldaminegi kuigi eetiline pole.

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: