Foto: Loomapäästegrupp

Seni, kuni loom on asi või ese, saavadki juhtuda sellised kohutavad asjad, millest praegu kirjutan. Loomapäästegrupp avaldas mõned päevad tagasi loo Setomaa 21-pealisest koerakarjast ja seitsmest surnud koerast, kelle jaoks jäi inimese abi hiljaks.

Tänase päeva seisuga on elus kaheksa looma ehk kogu koerakarjast jäeti ellu vaid seitse kutsikat ja üks vanem koer. Ülejäänud loomad tappis Tartu koduta loomade varjupaik veel samal õhtul kiiruga ära. Loomad eutaneeriti, sest nad olevat olnud liiga agressiivsed. Loomapäästegrupi kolm vabatahtlikku püüdsid neid nn agressiivseid koeri ja kinnitavad, et tigedad ja kurjad nad nüüd küll ei olnud! Koerad ei rünnanud kedagi, kuigi nende territooriumile sisenesid nende jaoks võõrad inimesed.

Jah, nad haukusid ja mõned näitasid hambaid, aga nad ei rünnanud. Püüdmisel ei näritud läbi ühtegi lingu, mis agressiivsete ja metsikute loomade püüdmisel on suhteliselt tavaline. Kõik püüdjate kindad jäid terveks. Puuri püütuna istusid koerad seal vaikselt, välja arvatud puur, kuhu kogemata sattusid omavahel mitteklappivad loomad, kes seal omavahel siis jagelesid. Kahvast välja koukimisel üritasid mõned loomad püüdjaid käest naksata, aga seda teevad tavaliselt kõik loomad kui nad on kahvaga kinni püütud. Kindlasti võisidki kutsad varjupaigas käituda agressiivsemalt, sest nad olid ära toodud nende harjumuspärasest keskkonnast, topitud puuri, sõidutatud autoga ja siis veel maha laetud kuskil tundmatus kohas.

Oleme püüdnud väga palju loomi. Oleme püüdnud agressiivseid loomi, aga need Setomaa koerad ei olnud agressiivsed loomad. Tegemist oli argade loomadega, kes püüti nende tavapärasest keskkonnast kinni. Meie küsimus on kuidas suutis varjupaik hetkega otsustada selle, et need koerad olid nii ohtlikult agressiivsed, et neile isegi ei antud võimalust ellu jääda? Missugune loomaarst oli nii lihtsalt nõus eutaneeri