Foto: WWF
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) tõdeb, et pruunkarude arvukus Eestis on tõusnud tasemele, mis teatud oludes võib märkimisväärselt suurendada riske nii inimeste turvalisusele kui ka varale. Samal ajal puudub jahimeestel võimalus olukorda leevendada, kuna karude küttimine on kohtumäärusega peatatud.
Viimastel aastatel on karude arvukus Eestis jõudnud rekordtasemele ning nendega seotud probleemsed juhtumid sagenevad. Meedias kajastatakse pea igapäevaselt karude liikumist asulate läheduses ja asulates ning jahimeeste poole pöörduvad inimesed regulaarselt abi saamiseks.
Vaieldamatult on karu meie metsade uhkus, kelle loomulik elukeskkond on mets ning sinna ta peabki jääma. Ei ole normaalne, et karu tuleb inimasustusse, kus tekivad lähikontaktid inimesega.
„Oluline on tasakaal – karu peab jääma metsa ja säilitama oma loomuliku käitumise,“ rõhutas EJS-i president Margus Puust.
Oluline on see, et karudel säiliks inimkartus. Kui see kaob, sagenevad ohtlikud olukorrad nii inimeste kui ka loomade jaoks.
„Kui suurkiskja kaotab inimese ees loomuliku ettevaatlikkuse, on konfliktid paratamatud. Seda ei saa pidada normaalseks olukorraks, inimkartust saab tagada vaid teaduspõhise küttimise ja populatsiooni reguleerimise kaudu.,“ märkis Puust.
„Kui arvukus on madal, tuleb liiki kaitsta, kuid kui see kasvab ohtlikult suureks, tuleb seda ka reguleerida. Oluline on tasakaal,“ rõhutas Puust.
Paraku ei ole jahimeestel täna võimalik nendesse olukordadesse sekkuda, sealhulgas ka probleemsete isendite puhul.
Samas rõhutab EJS, et Eesti karude lugu on kahtlemata looduskaitse edulugu, mille üle võib olla uhke. Küll aga tuleb seda edulugu hoida ja targalt juhtida, et see ei pöörduks iseenda vastu.
„Meie roll on olnud hoida looduses tasakaalu ja ennetada ohtlikke olukordi. Kui see võimalus meilt ära võetakse, ei saa ka vastutus jääda jahimeestele. Vastutus peaks olema neil, kes on takistanud karude arvukuse reguleerimist,“ ütles Puust.
„Kui midagi juhtub, ei ole see enam ootamatu õnnetus, vaid otseste otsuste tagajärg,“ rõhutas Puust.
EJS kutsub üles leidma kiiret lahendust, mis võimaldaks taastada teaduspõhise karude arvukuse reguleerimise ning tagada ka probleemsete isendite operatiivse eemaldamise. Oleme sel teemal valmis koostööks kõigi osapooltega ja nõus ka ise panustama.
Kutsume üles karu poolt tekitatud kahjudest teada andma Keskkonnaametile või fikseerima need andmebaasis Jahis, et teadlastel ja otsustajatel oleks võimalikult palju alusmaterjali kohtadelt.
Kindlasti on vaja tegutseda ka Euroopa tasandil ja kaaluda karu kaitsestaatuse langetamist, nagu seda tehti ka hundi puhul.
Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul ei ole võimalik tagada inimeste turvalisust olukorras, kus jahimeestelt on võetud võimalus ohtusid ennetada.
