Foto: Kristiina Kübarsepp/Kõige rohkem päästetakse rändel kärnkonnasid. Sel aastal samuti - 18 937 kärnkonna

Vabatahtlikud päästsid maanteedelt sel kevadel 21 267 pulmarändel kahepaikset. 11. korda toimunud kampaania „Konnad teel(t)“ raames viidi ligi kahe kuu jooksul läbi konnadele eluohtlikes teelõikudes nende abistamise aktsioone 22 kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid sel aastal väljas enam kordi, seda peamiselt heitliku ja külma kevade tõttu, mis konnade rände pikemale perioodile venitas.

„Igal kevadel täidab mind suur tänutunne. Sel aastal sai tehtud üle 450 tunni vabatahtlikku tööd meie kahepaiksete püsima jäämise nimel Eestimaa erinevais paigus. Ei heiduta konnasõpru kehv suusailm ega hilised töötunnid. Hiigelsuur aitäh kõigile vabatahtlikele,“ ütles algatuse „Konnad teel(t)“ kampaaniajuht Henry Timusk.

Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis alates esimestest soojematest öödest aprilli algusest mai esimese pooleni. Kõige tihedam konnade ränne ja päästmine toimus Põltsamaal, kus vabatahtlike abiga päästeti sõiduteel hukkumisest 5827 kahepaikset. Järgnesid Lääne-virumaa Porkuni 4966, Sillamäe 2145 ja Astangu tee Tallinnas 2021 ja Nelijärve 1486 päästetud konnaga. Kokku päästeti 18 937 harilikku kärnkonna, 1778 rohukonna, 402 rabakonna, 146 tähnikvesilikku, 4 veekonna. Sarnased olid tulemused ka möödunud aastal.

Lisaks konnapäästeaktsioonidele tegi Eestimaa Looduse Fond ettepanekud suuremates kahepaiksete rändekoridorides olevate teelõikude lühiajaliseks sulgemiseks. See on kõige efektiivsem viis kahepaikseid rändeteel kaitsta. Tänu omavalitsuste vastutulelikkusele suletigi ajutiselt teelõigud Tartus Ihaste teel, Tallinnas Astangu tänaval.

Kahepaikseid saavad nüüd kevad-suvel abistada ka kõik aiapidajad, kes keskkonnamürkidele väga tundlikke kahepaikseid säästavad. „Aeda mürke vähem, varjumiseks ja jahipidamiseks jätta mõned lapid aias niitmata, veesilmadesse ja aukudesse, kust kahepaikne ise välja ei saa, panna abiks näiteks mõni latt,“ annab Timusk nõu. „Ega sellised üleüldist liigirikkust toetavad aiapidamisviisid pole keerulised, kuid meie krooksuvatele kaasamaalastele igati abiks,“ lisas ta.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Kahepaiksete elude päästmisel on abiks nii konnapäästeaktsioonid kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes. Pikemas plaanis on aga tarvis rajada nendesse teelõikudesse hästi planeeritud konnatunnelid. 11 aastaga on vabatahtlike abiga säästetud ligi 176 000 kahepaikse elu. Arvestades, et sigimisküpseteks saavate kahepaiksete hulk on vaid paar protsenti, on see märkimisväärne tulemus.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kommenteeri: