Nõpsik ja Ruudi

“Anna raha-kuu” on täies hoos ja ilmselt oleme sellest kõik juba üsnagi väsinud, sest aidata tahaks ju kõiki, aga neid va abivajajaid alates lastest-vanuritest lõpetades vigaste või kodutute loomadega, on ju nii kuradima palju. Samas raha ju ka pole. Sel aastal on Loomapäästegrupp aastalõpurahalunimises tagasihoidlik ja seda mõnel põhjusel:

1. Pole (õnneks) värskeid õnnetusjuhtumeid
2. Häbi on kah nagu, sest püsime niigi paremini pinnal võrreldes mõnede teiste ühingutega.
3. Kontrolliks kas ka küsimata annetatakse?

Mul on südamest hea meel, et meil pole täna ühtki rämedalt väärkoheldud või raskes seisus avarii(loom)ohvrit, vaatamata sellele, et veri, sitt, kannatused ja pisarad tekitavad kaastunnet ja toovad pappi sisse.

See muidugi ei tähenda, et väljaminekuid poleks. Paljud loomad jäävadki oma elupäevade lõpuni meie hingekirja, sest kodusid neile lihtsalt ei leidunud. Olen lubanud meie vabatahtlikele, et ühing tasub kindlasti kõik ravikulud kuni surmani ja aitab ka toiduga. Senini olen lubadust tänu teile täita suutnud. Aitäh! Siiralt!

Viimane suuremat sorti väljaminek sel nädalal ehk veidi üle 800 eurtsi toimus ühe pihta pandud Võrumaa koeraga. Ametlikult abi inimesed ei saanud ja siis tuleb “loominguliselt” läheneda. Seda me oskame. Palun vabandust. Tegelikult ei palu. Koeral vaesekesel olid eluohtlikult tõsised “naistemured” ja altots tuli puhtaks lõigata, sest täiega mädanes. Nüüd elab sada aastat veel ja kõik on chill. Jõudsime viimasel sekundil. Hurraa!

Mõistagi ei saa ma avalikult tänada abiotsijaid, kliinikut ja hoiukodu ning koerakesest saaksin postitada vaid foto sabaotsast kuid ka see võib juba panna tema edasise elunatukese ohtu. Jääb ära. Omanik on täielik jätis. Riskima hakka, sest see raha pole seda väärt. Peaasi, et loom on elus ja turvas ning prioriteedid on ühingus tsementeeritult paigas. Öelgu selle kohta vigane seadus, mida iganes. Ptui ja sülitame sellele! Pole lihtsalt muud võimalust.

Marta, nimetagem teda siis nii, pole me ainus “haihtunud” loom, kes põrgust paradiisi pääses. Planeeritud operatsioone, üks neist Ukrainast põgenenud koerakesele, on sel kuul veel kolm. Tasuta neid ei tehta …..

Aastaid tagasi Eestimaa Loomakaitse Liitu juhtides järgisin samu põhimõtteid – ei mingit hüsteeriat ja kui häda käes siis küsime. Juhtus aga korra nii, et püsikulud kasvasid üle pea, kuid ühtki värsket hädalist polnud. Siis viskasingi naiste kombel riided seljast ja palusin abi, kuigi bokserid jätsin ikka jalga.

Tulemus oli enneolematu – inimesed said naljast, meeleheitest ja hädast aru ning annetati üle 7000 euro kui õieti mäletan. Kaija Paalberg soovitaski mul strippariks hakata, mitte loomade kaitsmisega jaurata. Täna ma esteetilistel põhjustel enam hilpe maha visata ei saa või õigemini võiks ju proovida, sest summa vististi ületaks eelmist kordades kuna kõik oleksid valmis maksma, et riided taas selga ajaksin. Nali. Vähemalt proovisin teha.

Loomapäästegrupi põhiarvel olev summa sulab nagu kevadine lumi ja vaid 423 on järel. Tegemist on suisa katsega ja ootan suure huviga kas aasta lõpuks läheme miinusesse või mitte? Püsiannetajate konto on mõeldud ainult raviarvete eest tasumiseks ja see on senini stabiilne ehk tiksub kogu aeg väikeste summadena peale. Uskuge mind, aga 5 -10 eurot kuus on kõik, mida teilt vajame kuniks kallim laks juhtub, aga siis tuleb juba muu rahvas ka appi nagu ikka.

Imetlusväärne ja tänan südamest inimesi, kes saavad aru kogu probleemide ning kulude rägastikust. Ainult tänu teile saab Loomapäästegrupp jätkata oma tegevust ning ei pea tegema meedias appikarjeid, et oleme megamiinustes ja ees ootab sundlõpetamine. Ainult tänu teile on kõikide loomakliinukute uksed meile jätkuvalt piiranguteta valla ja hädalised elukad, olgu nad karvased või sulelised saavad abi. Olen vaimustuses ja seda liialdamata.

Et ma ühtki teist lemmiklooma ei ohustaks, siis lisan selle loo juurde omaenda Nõpsiku ja Ruudi pildi. Kah surmamõistetud – üks vana ja haige. Teine arg ja võõrastega hammustavalt kuri. Elavad siiani. Seega on elujaatavad variandid täiesti võimalikud.

Ruudit tahtsid paljud, aga tema ei tahtnud neid. Nii ta jäigi. Nõpsik oli aqa vana ja väga haige, keda keegi ei tahtnud. Nii jäi ka temagi. Olen väga õnnelik, et jäi ja loodan, et koerake on ise ka rahul. Nõpsu elab valuvaigistite najal ja tema hädad on peaaegu märkamatud. Vahest löövad välja, aga väga harva. Ka siin pean tänu avaldama püsiannetajatele, sest need maksate kinni teie. Õnneks pole aastane kulu suur. Lausa olematu summa. Võrdne kohtlemine. Ei muud ja kõikidele Loomapäästegrupi poolt päästetud loomadele kehtivad eranditeta samad reeglid.

Kas see lugu kutsus annetama? Mind küll mitte ja ei anna sentigi. Ilmselt ka sina mitte. Kui siiski mõni suurema empaatiavõimega loomasõber tahab seda teha, siis Loomapäästegruppi toetada saad alljärgnevaid rekvisiite kasutades. Loomapäästegrupp koos oma (püsi)hoolealustega tänab juba ette – ilma teie toetuseta ei suudaks me aidata ühtki lindu ega looma. Ka see on paraku ümberlükkamatu fakt.

Ühekordsed annetused:

  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE437700771003183318
  • Lindude ja loomade ravikuludeksPüsiannetused:
  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE687700771003326719
  • Püsiannetus

Loomapäästegrupi annetustelefonid on:

  • 900 1313 (5.-)
  • 900 1414 (10.-)
  • 900 2323 (25.-)