Saksa lambakoer Luna ootab imet ja hädavajalikku käpaoperatsiooni

Nooruke saksa lambakoer Luna kavaldas oma 70-aastase perenaise üle ja tegi kodust minekut. Kaugele ta aiaväravast ei jõudnud, sest möödasõitev auto niitis ootamatult teele tormanud kutsika jalust. Asi juhtus Saaremaal, Audla külakeses. Koerake toimetati käbedalt Muhumaa loomakliinikusse dr. Heli Säre juurde, aga käpaluu lappimine kohalikes oludes ei tulnud kõne alla. Kliiniku assistent võttis vigastatud Luna peale ja põrutas veerand neljase praamiga mandrile. Billy loomakliinikus tehti spetsiaalselt pikem tööpäev, et hädaline ikka operatiivselt ja korralikult üle vaadatud saaks.

Luu puhta puruks, aga väga vastikust kohast – otse põlvest ja selle kokku lappimine on paras nöök kui mitte öelda, et lisaks ortopeedi superoskustele on vaja ka väiksemat sorti imet, et kõik õnnestuks. Kuna Billy kliinikus on opiaegade väga kitsas käes, reisis Luna Loomade Kiirabi Kliinikusse. Dr. Valdeko Paavel ragistas ajusid ja polnud üldse nii raske vigastusega koerakesest vaimustuses. Variante jäi lauale kaks: kas amputatsioon või rämedalt kallis operatsioon, mis ei pruugi 100% üldse õnnestuda.

Teades mind te ilmselt ei imesta, et valisin teise variandi. Kas selle summa ka kokku saame on muidugi omaette küsimus, sest tänavu seda va rahakest lihtsalt ei tule. Seda räägivad ka teiste ühingute teglased, et väga hädised näikse need jõulud tulevat. Inimestel lihtsalt pole mida annetada, rääkigu need poliitikud me heast elujärjest nii palju muinaslugusid kui just heaks arvavad. Kokku oleks vaja saada seega 3000+ eurot ja nimetagem seda siis suureks imeks nr. 2 kui see õnnestuma peaks.

Küll ma soovisin, et pärast hullumeelset sügist saabuks veidi vaiksem aeg ning vähemalt jõulukuul ei jääks ükski loom masina vahele või alla. Tundub, et võeti kuulda, sest vähemalt minuni jõudnud info kohaselt pole õnnetusi pea olnudki. Päris nullipoisid me siiski pole ja Tartus sai üks imeilus ja tore puudlike autolt löögi. Puha omaniku enese süü. Ei hakanud te tuju selle kurblooga rikkuma, sest kõik katsed teda päästa ebaõnnestusid. Lisaks oli ja on omaniku tervislik seisund selline, et eetilistel kaalutlustel pole seda tragöödiat lihtsalt inimlik  ja võimalik avalikult jutustada.

Kiirabi kliinikus on Loomapäästegrupil üks kunde veel. Nooruke pisike karvakera, kes jäi naabri koeramüraka hambusse. Ka siin on hunnikus inimlikke momente, mida peab mõistma. Suur koer on ühe teise ühingu poolt päästetud ja ta leidis kodu mereäärses väikelinnas. Hirmus tark on see koer ja oskab uksi avada. Nagu nüüd selgus, siis õppis ära ka akna avamise ning õnnetus oligi käes – nii kui välja pääses, oli kohe naabri aias ja kukkus tillukest nuustikut tuuseldama. Suvel nad ikka haukusid läbi päevinäinud võrkaia, aga sedapuhku oli distsiplineeriv peremees tööl ja asi läkski lappesse.

Vanasse majja on hiljuti sisse kolitud ja parasjagu kõpitsetakse seda üles. Nüüd lükati hädalised tööd edasi ja hakatakse korralikku aeda ehitama, et taolisi õnnetusi rohkem ei juhtuks. Ka ukse- ja aknalingid on eemaldatud, aga tähelepanelikud peavad nad olema küll, sest kui pererahvas kodus on, siis on ka koer kukupai ja kõige nunnum. Aga nii kui omapäi jääb, hakkab aju sigadusi genereerima. Küllp ta sellepärast oma eelmisest kodust välja visatigi.

Väikese koera omanik nõuab arusaadavalt verd ja surmanuhtlust, aga Loomapäästegrupp naabrite ja veel vähem nende loomade kismadesse nüüd küll ei sekku. Meie asi on tilluke tegelane jalule aidata ja tänaseks on kulunud juba üle 3000 euro. Sellepärast ma väga ei põe, sest suure koera omanikud tunnevad endid väga süüdi ja lubasid moel või teisel ajapikku selle arve ära klattida. Elame-näeme!

Ja nüüd Luna ja tema hiidsuure ning kalli mure juurde tagasi. “Sakslase” kutsikas on tänaseks Loomapäästegrupile loovutatud, sest omanikud said aru, et nende jõud ei käi lihtsalt õpihimulisest ja vallatust koerahakatisest üle. Õige otsus ja mul pole neile teades mõndagi ka selles peres hiljuti toimunud kahetsusväärsetest muutustest ühtki etteheidet. Koera nad armastasid ja käisid vastavas kooliski, aga teinekord löövad elumerelained üle pea ning olude sunnil juhtus nii, et paaril nädalal kuus pidi memm Lunal silma peal hoidma. See käis üle jõu.

Luna iseloomust ja krutskitest räägin pikemalt siis kui talle uut kodu otsima hakkan. Nüüd aga palun teid talle halastada, sest enne igasugust koduotsimist peame kutsika kondid ju parandatud saama ning ta taas jalule aitama. Eks ole? Luna tänab, mina ka ning loodetavasti ei pea ma sel kuul ega aastal rohkem teie abi paluma. Loota ju ikka võib ja nimetagem seda imeks number 3 kui tõesti nii minema peaks. Rahulikke saabuvaid jõulupühi kõik see sõber, tuttav, sugulane ja võhivõõraski! Mingu meil kõigil hästi!

• Loomapäästegrupp MTÜ
• EE437700771003183318
• Luna ravikulud

Lunat saad toetada ka Loomapäästegrupi annetustelefonidele helistades:

• 900 1313 (5.-)
• 900 1414 (10.-)
• 900 2323 (25.-)