Foto: Keskkonnaamet
Soome maa- ja metsandusministeerium avalikustas hiljuti, et karu populatsiooni ohjamiseks mõeldud jaht viiakse läbi erandlubade alusel. Tõenäoliselt vaidlustatakse load kohtus ning jaht ei pruugi toimuda. Soome Jahimeeste Liidu hinnangul peaks juriidiline põhjendus olema ulukihalduse, mitte jahimeeste ülesanne. Seetõttu tuleks karujaht korraldada küttimismahu põhiselt, nagu parlament on nõudnud.
Maa- ja metsandusministeerium teatas 5. juunil, et karu populatsiooni ohjamiseks mõeldud jaht viiakse läbi erandlubade alusel.
„Erandlubasid saab vaidlustada. Nende puhul on halduskohus suurkiskjate jahiload süstemaatiliselt täitmiskeelu alla pannud. Kui parlament detsembris jahiseadust muutis, nõudis ta karu ja ilvese jahti küttimismahtude alusel. Parlamendi tahe ei näi nüüd täituvat,“ ütles Soome Jahimeeste Liidu esimees Petteri Lampinen liidu kodulehel.
Jahimehelt nõutakse juriidilisi teadmisi
Erandlubade taotlemisel pannakse taotluse põhjendamise kohustus jahimeeste õlgadele. Loa taotlejalt eeldatakse juriidilisi oskusi, sest vastavalt Soome ulukikeskuse 5.06.2026 teatele peab ta ise määratlema, millise eesmärgi ta oma taotlusele seab, et see vastaks loodusdirektiivi ning Euroopa Liidu Kohtu ja Soome kõrgeima halduskohtu praktikast tulenevatele nõuetele.
Jahimeeste Liidu arvates peaks jahipidamise suunamise planeerimine ja selle juriidiline põhjendamine kuuluma ulukihaldusele. Seetõttu tuleks suurkiskjate populatsiooni reguleeriv jaht korraldada küttimismahu põhiselt, samamoodi nagu hundijaht möödunud talvel.
Kõrgeim halduskohus tegi 1. juunil karujahi toetava otsuse. Otsus käsitles aasta tagasi esitatud kaebustega seotud küsimusi. Selles hinnati erandlubade eesmärkide põhjenduste vastavust õigusnormidele. Kaebajad esitavad tõenäoliselt uusi kaebusi uutel alustel, mida kohus peab seejärel uuesti läbi vaatama.
Ulukikeskuse hinnangul tuleks karujaht suunata kõrgeima halduskohtu otsuse järgi piirkondadesse, kus karude asustustihedus on suur.
„Üksikul loa taotlejal ei ole kasutada ajakohastatud populatsiooni majandamiskava ega ka alust määrata nn tihedusalasid või hinnata, kui palju lube tuleks taotleda. Samuti on ebaselge, kas lube taotletakse nüüd ohutuse või kahjude ennetamise eesmärgil või populatsiooni ohjamiseks. Esimeste puhul on tavaliselt kehtestatud piiranguid näiteks kasutatavate meetodite ja saagi kasutamise osas,“ märkis Lampinen.
Jahti tuleks pidada vähemalt kaheksas maakonnas
Jahimeeste Liit leiab, et karu populatsioon on suurenenud mitmes maakonnas. Populatsiooni reguleerivat karujahti tuleks läbi viia vähemalt Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Kymenlaaksos, Lõuna- ja Põhja-Savos, Kesk-Soomes, Kainuus ning Põhja-Pohjanmaal.
Jahimeeste Liit julgustab jahimehi vastutustundlikult karujahti pidama. Kuna muud võimalust ei ole, tuleb taotleda erandlube, et piirata karupopulatsiooni kasvu ja taastada karude ettevaatlikkus inimeste suhtes. Liit leidis siiski, et endiselt oleks võimalik kehtestada määrus parlamendi nõutud küttimismahtudega jahi kohta.
Liidu hinnangul tuleks küttida 400–500 karu, et populatsiooni kasvu vähendada. Ministeerium hindas võimalikuks küttimismahuks 250–300 karu. Selline lubade arv ei vähenda jahimeeste sõnul isegi käesoleva aasta poegade juurdekasvu, rääkimata viimase nelja–viie aasta populatsiooni kasvust. Seega ei vähene karude arv tegelikkuses üldse.
„Möödunud aastal kuulutas ministeerium välja, et karujaht algab. Jahimeeste Liit hoiatas, et load vaidlustatakse ja jaht ei pruugi alata. Just nii juhtuski. Loodetavasti ei lähe seekord samamoodi. Kõrgeima halduskohtu otsus oleks andnud tugevad õiguslikud alused halduse poolt ette valmistatud küttimismahtude kehtestamiseks, kuid mingil põhjusel ei soovitud seda võimalust kasutada,“ tõdes Lampinen.
Allikas: metsastajaliitto.fi
