Kahjustuste vältimiseks kütiti kevadise heidutusjahi käigus 197 hane ja lagle

Keskkonnaameti loal oli sel kevadel lubatud heidutusjahi käigus küttida kuni 500 suur-laukhane ja kuni 500 valgepõsk-lagle, lisaks võis piiramatult küttida kanada laglesid. Jahise infosüsteemi andmete alusel kütiti kevadel 169 suur-laukhane ja 28 valgepõsk-lagle.

EJS-i jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul teeb see tulemuse täitmiseks 16,9% lubatust. „Küsimusele, miks on nii vähe põllumehi oma põldude registreerimisest huvitatud, vastati, et protsess on suhteliselt keeruline,“ lisas ta.

Statistika

Kõige enam suur-laukhanesid kütiti Tartumaal (96), järgnesid Lääne-Virumaa (46), Jõgevamaa (17), Harjumaa (9) ja Ida-Virumaa (1). Valgepõsk-laglesid kütiti ainult Lääne-Virumaal kokku 28 lindu.

Kokku registreeriti põllumeeste poolt 1366 põldu, kus heidutusjahti läbi viidi:

• Jõgevamaal 210 põllul,
• Tartumaal 517 põllul,
• Lääne-Virumaal 282 põllul,
• Ida-Virumaal 256 põllul,
• Harjumaal 101 põllul.

Ida-Virumaal paikneva Pühaoru Talu peremees Rudolf Uustali sõnul olid haned tänavu kevadel päris varakult kohal ja periood venis 2,5 kuu peale, kus hanede peletamine põldudelt kujunes igapäevaseks tööks.

„Kokku kulus selleks 1275 töötundi ja selleks tuli läbid 30 000 km,“ selgitas Uustal.

Liiga bürokraatlik süsteem

Vähene huvi oma põlde registreerida takerdub kindlasti suure bürokraatia taha, teadis talu peremees öelda.

Uustal: „Kogu see heidutusjahi ülesehitus on väga ajanõudev, jahist teavitamine, piltide tegemine jne. Põllumehel pole aega neid pabereid vormistada, sest samal ajal käivad kevadel kiired põllumajandustööd, külvamine jm. Jahimeeste jaoks on see protsess liialt keeruline, lisaks puudub jahimeestel huvi linde küttida. Kui seda bürokraatiat poleks, siis tuldaks palju parema meelega põllumehele appi.“

Uustal leidis, et rändlindude küttimine võiks vaba olla, sest üldine mõju arvukusele puudub. „Kui küttida, siis lõpuks läheb hani nii hellaks, et küttimine muutub keerulisemaks ja see välistab hanede populatsioonile liiga tegemise,“ selgitas ta.

Uustali sõnul pole õnneks Kanada laglesid väga palju, aastas kohtab ta oma põldudel umbes 3-4 paari, aga tegemist on vägagi julge linnuga, ta ei karda ei laserit ega hirmutamist, isegi drooni on rünnanud. „Kui kõik hanelised ja lagled sellised oleks, siis ma loobuks põllumajandusest,“ ütles ta.

Linnukoera treenimisvõimalus

Lääne-Virumaal heidutusjahi korraldaja Peeter Hussari sõnul on ta oma kogemuste põhjal täiesti veendunud, et heidutusjaht muudab linnud oluliselt pelglikumaks.

„Põhjarannikul jääksid linnud kogu päevaks põldudele toituma, aga hommikuse heidutuse mõjul lendavad nad merele tagasi. See, et lubatakse kasutada linnukoera heidutamisel, on väga tõhus ja sellest on palju abi. Kes tahavad oma linnukoertele tegevust, siis heidutamine sobib selleks väga hästi,“ selgitas Hussar.

Ka Hussar nõustus, et heidutusjahi registreerimine oli eelmistel aastatel suhteliselt bürokraatlik ja võttis palju aega. „Sellel aastal oli süsteem veidi parem ja see kajastus kohe ka statistikas,” ütles Hussar.

2025. aastal kütiti kokku 101 suur-laukhane ja valgepõsk-lagle. Seega sellel aastal kütiti 96 lindu rohkem.

Heidutusjaht

See aasta tuli ette ka juhtumeid, kus Keskkonnaamet ei registreerinud mitme põllumehe põlde heidutusjahi läbiviimiseks, kuna põllud asusid maastikukaitse alal.

Heidutusjahti lubati 2026. aastal kahjude vältimise eesmärgil suur-laukhanele (Anser albifrons), valgepõsk-laglele (Branta leucopsis) ja kanada laglele (Branta canadensis) Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Tartumaal Keskkonnaameti poolt kinnitatud põllumassiividel.