Loomakaitseorganisatsioonid üle Euroopa, sh Loomus, kutsuvad Euroopa Liitu üles keelustama karusloomafarmid terves Euroopa Liidus ning lisaks keelustama karusloomafarmidest pärit loomade karusnaha ja sellest tehtud toodete müük Euroopa Liidu turul. Ootuspäraselt on Loomusele tulnud seinast seina tagasisidet, sh valearusaamasid karusloomafarmidest üleüldiselt. Siinkohal toome neist välja neli.

  1. Alustame kõige lõbuskurvemast – naftarebasest. Sellist looma muidugi ei ole olemas, kuid sellist viidet kohtasime Loomuse kommentaariumis. Näeme tihti valearusaama justkui oleks ainuke alternatiiv karusnahale nafta. Ent lai moemaailm on tegelikult väga kirju ning sisaldab lugematul arvul materjale, millest riideid teha. Igaüks on ilmselt tuttav näiteks lina ja puuvillaga, üpris levinud on bambus ja kanep. Aasta 2021 sügisel korraldas Loomus julmusevaba moeshow, mille raames tutvustasime erinevaid taimset päritolu materjale. Materjale on palju, näiteks tehakse vegannahka seentest, ananassilehtedest, viinamarjamassist ning kunstsiidi toodetakse pärmi kääritamise teel.
  2. Teine levinud väärarusaam ütleb, et karusnahk on keskkonnasõbralik. Ei ole, kohe kindlasti mitte! Üle maailma rikuvad karusloomafarmid pidevalt keskkonnaeeskirju, nt 2015. aastal kontrolliti Leedus Šiauliai piirkonnas 31 kohalikku karusloomafarmi ja leiti, et kõik neist rikkusid jäätmekäitluseeskirju ja põhjustasid tõsist ökoloogilist kahju. Süstemaatilisi keskkonnaeeskirjade rikkkumisi naaritsakasvanduses on raporteeritud alates 2013. aastast ka Hispaanias. Need rikkumised on kaasa toonud jäätmefarmide äravoolust tuleneva pinnase ja veeteede reostuse. Lisaks on karusloomafarmidest põgenenud loomad põhjustanud kohaliku elurikkuse vähenemist, nt farmist põgenenud Ameerika naaritsad on välja suretanud kohaliku Euroopa naaritsa. Ent rääkides keskkonnasõbralikust tarbimisest tuleb ka rõhutada, et üleüldine probleem on igasugune liigne tarbimine.
  3. Tihti leiavad inimesed, et karusloomafarmides tuleks hoopis loomade pidamise tingimusi parandada. Me ei ole ka selle väitega nõus. Karusloomafarmid on juba eos ebaeetilised ja julmad. Küll aga on mitmetes riikides mindud seda teed pidi, et karusloomafarmides tehakse tingimused niivõrd rangeks, et karusloomafarmid kaovad ära ja tööstus sureb välja. Taktika teine, ent tulemus ja eesmärk ikka samad – karusloomafarmide kaotamine. Näiteks Saksamaal võeti 2017. aastal vastu seadus, mis nõudis alates 2022. aastast karmimaid tingimusi, sh suuremad puurid ja ujumiskohad naaritsatele. See viis viimaste naaritsafarmide sulgemiseni, sest tootmine ei olnud enam kasumlik.
  4. “Las ma teen, mida ma tahan!” ehk kas iga keeld on juba eos halb? Tingimata ei ole. Me elame ühiskonnas, kus tahes-tahtmata on palju keelde ja piiranguid. Olgu põhjuseks rahvatervis, keskkonnahoid, eetika või midagi muud. Mõnega neist nõustume rohkem kui mõne teisega. Näiteks on Eestis piirangud tubakatoodetel ja alkoholil rahvatervise hoidmiseks, eetilistel kaalutlustel on keelatud metsloomade kasutamine meelelahutuses ja alates 2026. aastast ka loomade pidamine karusnaha saamise eesmärgil. Kui räägime karusloomafarmidest, siis ei räägi me ka lihtsalt tarbimisest, vaid teiste elusolendite massilisest ja julmast ärakasutamisest väikese sihtrühma ebaterve edevuse rahuldamiseks. Kuna tänapäeval on palju muid materjale ja võimalusi, kuidas oma keha katta ja soojas hoida, siis ainsaks vettpidavaks argumendiks jääbki lihtsalt tungiv tahe kanda just karusnahka.

Kodanikualgatusele “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” on oma toetusallkirja andnud juba üle 1,2 miljoni Euroopa Liidu kodanikku, sh üle 2500 Eesti kodaniku. Oma toetusallkirja kutsuvad andma ka Eesti karusnahavabad moeloojad KittleMood, Tanel Veenre, Perit Muuga, Karl Joonas Alamaa, Kalle Aasamäe ja LAIVI kampaania “Karusnahka kannavad ilusad loomad, mitte ilusad inimesed” raames.