Foto: Rain Erala

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig (lad Coregonus lavaretus lavaretus L).

„Merisiig väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Esiteks on seda kala hakatud viimastel aastatel rohkem uurima ja tänu kalateadlastele saame temast aina rohkem teada. Teiseks on merisiiga hakatud kasvatama ja ta on meie toidulauale tagasi jõudnud,“ ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.

Lõhilaste sugukonda kuuluv merisiig elab Eestis pea kõikjal rannikumeres, samuti jõgedes kudeva vormina Pärnu ja Narva ning vähemal määral teistes Põhja-Eesti suuremates jõgedes. Merisiig koeb oktoobrist detsembrini, ent kliima soojenemine talle hästi ei mõju – soe hilissügis kahjustab marja haudumist, pehme talv ja jahe kevad aga tingivad liiga varajase koorumise ning jätavad vastsed nälga. Kudemistingimuste halvenemise, ülepüügi ja hüljeste tagajärjel on merisiia saagikus varasemate kümnenditega võrreldes kordades vähenenud. Meie siiasaake hoiavad paljuski üleval soomlased, kes merisiiga regulaarselt Soome lahte juurde asustavad. Eestis asustatakse merisiiga RMK Põlula Kalakasvanduse poolt peamiselt Pärnu jõkke ning kohalike kalurite eestvedamisel vähesel määral ka Hiiumaa ümbrusesse.

Suurim Eestist püütud merisiig tabati 1969. aastal Väikesest väinast, see kala oli 63 cm pikk ning ja kaalus 5,2 kg. Igapäevaselt saadakse kuni 800 g kaaluvaid isendeid. Siig oskab hästi seisevpüüniseid vältida, seetõttu on tema püügiks loodud eriliste nööride ja linaga võrgud. Spordikalana on merisiig au sisse tõusnud alles viimase paarikümne aasta sees, harrastuskalastajad püüavad teda lisaks võrkudele ja põhjaõngega. Et iga merisiig saaks oma elus vähemalt korra kudeda, kehtib tema püügil alammõõt 35 cm.

Toidulaual on õrna lihaga merisiig kõrgelt hinnatud ja väga maitsev delikatesskala, mida süüakse põhiliselt kergsoolatuna. „Eesti suursaartel püüti merisiiga ajalooliselt peamiselt sügiseti kudeajal ning soolati kihiti tünni. Täna toimub siia n-ö teine tulemine kulinaariasse – tänu Soome kalakasvandustele on siiga aastaringselt saada ning kokad teevad sellega igasuguseid vigureid,“ lisas Hanno Kask.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala viiendat korda. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug ja ahven.