Artikkel ilmus kõigepealt Delfi portaalis Lemmikloom.

Loomuse akadeemias arutles MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller Soomes huntide kaitsega tegeleva Luonto-Liiton susiryhmä eestvedaja Francisco Sáncheziga selle üle, milline on võsavillemite olukord põhjanaabrite juures. Juurde kirjutasime ka loomade olukorrast Eestis.

Soomes peetakse huntidele jahti, et kaitsta majanduslikke huve. Selle tõttu halveneb liikide looduslik tasakaal. Francisco Sánchez ütles, et inimesed arvavad siiani, et me peame loomi ja loodust kontrollima, aga see ei ole tõsi, sest loomad kontrollivad oma arvukust ise.

Kuna kiskjad on toiduahela tipus, siis nad reguleerivad oma populatsiooni ise. Nad on territoriaalsed loomad, kelle asustustihedus on väga madal – näiteks kuni tuhandeid ruutkilomeetreid ühe hundikarja jaoks, mis on väga suur territoorium.

Hetkel on Soomes kõigest 300 hunti ja siiski kurdavad mitmed huvigrupid nende arvukuse üle. Samas on Soomes umbes 85 000 põtra ja 125 000 valgesaba-pampahirve. Seega on tasakaal kiskjate ja herbivooride vahel sassis. Saakloomad põhjustavad ka palju õnnetusi, kaasa arvatud liiklusõnnetusi, kus igal aastal palju inimesi viga saavad ja isegi surevad.

Soomes oli 1880ndate aastateni tuhandeid hunte, kuid siis hakati neid taga kiusama. Jahimeestele maksti tasu huntide tapmise eest. Vähem kui 20 aastaga hävitati huntide populatsioon peaaegu täielikult.

Tänu Soome liitumisele Euroopa Liiduga muudeti seadusi ja lõpuks hakkas huntide arvukus vaikselt suurenema. Soomes saab teoorias suurtele kiskjatele ainult siis jahti pidada, kui on suured majanduslikud kahjud või oht avalikule julgeolekule. Praktikas antakse erilubasid siiski tihedalt välja ja kasutatakse liikide arvukuse ohjamiseks. Soomes on u 30% tapetud huntidest salaküttide poolt maha lastud.

Tänapäeval on huntide tekitatud kahjud talumeestele üsna väikesed. Näiteks vähem kui 1% hukkunud lammastest sureb hundirünnakute läbi. Suurem osa sureb haiguste või õnnetuste tõttu. Inimesed on lihtsalt sellega harjunud, et kiskjaid ei ole ja kui huntide populatsioon on vaikselt kasvamas, siis on see osade talunike jaoks probleem. Eestis murravad hundid lambaid umbes 0,6-1 %.

Francisco Sánchezi sõnul on kõige tähtsam sõnum see, et loomadel on sama suur õigus eksisteerida kui inimestel. Loomaõiguslus on kõigi tänapäeva probleemide tuum. Kliima- ja keskkonnaprobleemid, pandeemiad – nende algpõhjuseks on see, et me ei austa loodust, vaid võtame seda kui asja või vahendit. Tema meelest on loomaõiguslus sama radikaalne kui inimõigused. Seega kui olla rassismi, ksenofoobia ja teiste piiratud vaadete vastu, siis miks toetada teiste liikide diskrimineerimist?

Milline on huntide olukord Eestis?

Keskkonnaameti hinnangul läheb Eesti huntidel hästi ning senisest soodsama seisundi saavutamiseks näeb uus Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava ette selliste alade loomise, kus saaksid tekkida stabiilsed looduslikud hundikarjad.

Eeldatavasti ei tekita sellised karjad loomapidajatele nii suuri kahjusid nagu nu