Küülikud, kes ei ole jänkud

Küülikuid on väga erinevaid. On hiigelsuuri küülikuid, kelle kõrvad on kuni pool meetrit pikad (flandria) ja on pisikesi kääbusküülikuid (hermelin). Nimekiri on pikk: püst- ja lontkõrvalised, mustad, valged, pruunid ja täpilised, pikakarvalised ja sileda karvaga.

See ongi küülikute üks olulisem erinevus jänestest, kes saavad olla vaid kas hallikaspruunid suvel ja valged talvel. Kui küsida, mis vahet on küülikul ja jänesel, siis suurem osa inimestest vastab, et jänes on metsloom, küülik aga koduloom. Mingil määral see nii ongi, sest õnneks meie riigis metsikuid küülikuid veel väga ei ole. Kui nende hülgamine kestab edasi aga samas tempos nagu praegu, on vaid aja küsimus, millal saame rääkida juba ka metsikutest küülikutest. Näiteks Soomes või Austraalias on palju metsikuid küülikuid.

Küülikud ja jänesed on mõlemad jäneselised, kuid nad on absoluutselt erinevad loomad. Erinevad nii välimuse, kehaehituse, kromosoomide arvu kui eluviisi poolest. Küülikud on imearmsad loomad. Mina lisaksin siia veel sõna “kahjuks.” Küülikute jaoks kahjuks, sest nende nunnu välimus teeb neile vahest karuteene. Neid võetakse tihti just selle armsa välimuse pärast, teadmata nende omapärast ja vajadustest. Ja pärast me näeme mitmeid kuulutusi portaalides ja gruppides, kus massiliselt antakse küülikuid ära koos puuriga ja tasuta. peaasi, et lahti saaks. Kui see ei õnnestu, siis nad hüljatakse. Noo leitaksegi küülikuid aastaringselt aiamaalt või isegi keset linna.

Mis imeloom see küülik siis ka on?

Küülikuid peetakse lemmikloomana suhteliselt vähe aega, sest veel 25 aastat tagasi kasvatati neid vaid liha ja naha pärast. Ajaga on suhtumine muutunud ja nüüd on küülik üsna tavaline lemmikloom. Kuid nagu iga teise lemmikloomaga, ei tasu ka võtta küülikut esmaemotsioonide ajel, ilma eelnevat kodutööd tegemata.

Need loomad ei ole kõige “mugavamad” pidada, kui järgida loomasõbralikkuse ja liigivajaduse printsiipe. Väga kurb on vaadata neid küülikuid, kes on sunnitud veetma kogu oma üsna pika elu pisikeses puuris. Tegelikult ei ole küülik üldse puuriloom! Puur võiks olla tema jaoks vaid koht, kus ta tunneb end turvaliselt, magab või kasutab tualetina.

Ideaalis peaks küülik kodus saama liikuda vabalt nagu kass ja koergi. Kuid siin algavadki “agad.” Küülikute üks lemmiktegevustest on juhtmete närimine. Nad närivad neid suure rõõmuga ja väga kiiresti. Seega, ruum kus peetakse vabalt küülikut, peab olema looma jaoks ohutu ehk, et kõik juhtmed peaksid olema ära peidetud. Loomale ei tohiks ka toataimed olla kättesaadavad, sest suurem osa neist on küülikute jaoks mürgised. Küülik võib hea meelega närida ka tapeeti või puitmööblit. Kuigi küülikut saab õpetada puhtust hoidma, siis leidub ka neid, kes jäävadki oma pabulaid kõikjale jätma. Ka mõned loigud ei ole välistatud.

Seega, kui te olete suur puhtuse fänn või ei viitsi iga päev koristada ja looma kannatlikult õpetada, siis palun ärge võtke endale küülikut. Lisaks vajavad need loomad suures koguses heina, mille nad mõistagi laiali tassivad. Nende kõikide asjadega peab omanik arvestama. Nad on päris intelligentsed loomad. Tean küülikuid, kes väga edukalt mängivad koertele mõeldud arendavate mänguasjadega. Veel meeldib neile mängida kõiksugu pallidega. Ka suurte rannapallidega, maiusepallidega ja heinast pallikestega. Peaasi, et veereks. Kardinad meeldivad neile ka. Ja muidugi meeldib neile väga joosta ja hüpata. Ja seda peavad nad kindlasti teha saama!

Kompromissvariant oleks suur toaaedik, aga ka seal peab loom aktiivselt liikuda saama. Inimesed võtavad küülikuid pahatihti ainult laste jaoks – jällegi “nunnud jänkud” ju. Aga “nunnu jänku” võib tegelikult olla päris omapäine ja isegi agressiivne! Ta võib hammustada ja küünistada. Lisaks võib ka laps üsna õrnale küülikule kasvõi kogemata haiget teha, sülest maha pillata jne. Seega väikestele lastele küülik lemmikloomana kohe kindlasti ei sobi!

Mõned küülikuomanikud hakkavad teienkord mõtlema, et äkki võtaks teise pikk-kõrva veel juurde? Aga siin tuleb olla juba väga teadlik ja ettevaatlik, sest uus küülik ei pruugi teie küülikule üldse meeldida. Ja siin ei loe teise küüliku vanus, sugu ega iseloom. Lihtsalt see nägu ei meeldi ja ongi kõik! Või meeldib jällegi kohe. Kunagi ei tea? Kui aga sümpaatia on olemas, siis saavad neist kõige suuremad sõbrad, kes magavad ja mängivad koos ning pesevad üksteise kõrvugi.

Küülikute omavahelist sobitamist nimetatakse bondinguks. Selle kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni ja eelnevalt tuleks sellega kindlasti tutvuda. Kuid ega ka bonding anna sajaptotsendilist garantiid, et teil õnnestub kahte vihkajat omavahel lepitada. Tean juhtumit kui väga kogenud küülikuomanik tegeles kahe loomakese bondinguga terve pika aasta, aga see ei õnnestunudki. Omast kogemusest võin öelda, et küülikutele VIST meeldivad endaga samat värvi küülikud rohkem, aga see on vaid oletus ja minu isiklik arvamus.

Küülikud on pesuehtsad veganid ja söövad ainult taimset toitu. Põhitoit on kvaliteetne hein. Seda peavad nad saama kindlasti, et nende õrn ja tundlik seedimine toimiks õigesti ning nad kulutaksid oma hambaid. Kui küülik keeldub heina söömast, siis see on probleem, millega kindlasti peab omanik tegelema. Samuti tuleb küülikutel küüsi lõigata, et nad ei kasvaks liiga pikaks ja ei muudaks jala asendit. See võib kaasa tuua raskesti ravitava tallanaha põletikku pododermatiidi. Eriti puudutab see neid loomi, kes saavad vähe liikuda, on ülekaalulised ja elavad kõva allapanu või põranda peal. Küünte lõikust ja kõiki teisi toiminguid nagu kammimine, kõrvade puhastamine, karvahooldus ja ravimite manustamine tuleb teha istudes põrandal, et vältida situatsiooni, mil loom hakkab rabelema ja kõrgelt laualt maha kukkudes end vigastab.

Küülikutel võib esineda naha- ja siseparasiite. Kui panete tähele, et loomake liiga palju ennast sügab, siis pöörduge arsti poole. Küülikutele on välja töötatud spetsiaalsed ravimid ning koertele ja kassidele mõeldud preparaate kasutada ei tohi! Kuna nendel loomadel on tundlik seedimine ja nõrk närvikava, siis kindlasti peab eelnevalt leidma ka kliiniku, kus neid loomi võtab vastu spetsialist. Iga loomaarst ei pruugi üldse osata seda liiki lemmikule abi osutada. Pea kõik haigusnähud ja protsessid toimuvad küülikutel väga kiiresti ja seega tuleba alati võimalikult kiiresti pöörduda loomaarsti poole. 12 tundi söömata-roojamata või rulluv küülik on näiteks sellised erakorralised situatsioonid kui on vaja väga kiiresti veterinaari-spetsialisti poole pöörduda.

Küülikuid tuleb ka vaktsineerida. Eestis levib väga ohtlik küülikute ja metsjäneste infektsioon- müksomatoos. Ravi sellele haigusele ei ole ja suremus on väga kõrge. Levib see haigus verdimevate putukate, näiteks sääskede kaudu. Seega on tark küülikuid vaktsineerida enne sääseperioodi algust. See puudutab ka neid, kes ainult toas elavad. See on ainuke viis loomi kaitsta. Küülikud sigivad väga edukalt ja pahatihti nii müüjad kui omanikud eksivad küülikupoja sooga. Kui te soovite täpselt teada, millisest soost küüliku te just ostsite, siis külastage loomaarsti-spetsialisti – see on kõige kindlam viis mitte saada “ups-pesakonda.”

Küülikud on väga huvitavad armsad loomad, kellega teil kindlasti igav ei hakka. Kuid nad vajavad palju tähelepanu, teadmisi ja kannatust. Mõtle väga tõsiselt järele kas selline loom mahub sinu ellu? Ära võta küülikut vaid selleks, et ta istuks ainult puuris ja arvesta, et väikesest nunnupallist sirgub ühel heal päeval päris suur ja aktiivne tegelane, kellel võib olla vägagi keerukas ja jonnakas iseloom.