Foto: Loomapäästegrupp

Hispaania tapamajad peavad paigaldama videovalve tagamaks, et loomi enne tapmist halvasti ei koheldaks, teatas valitsus teisipäeval, lisades, et Euroopa Liidus pole taolist meedet veel ükski teine riik kehtestanud. Loomapäästegrupp ja Eestimaa Loomakaitse Liit tegid sarnase ettepaneku rahvaalgatuse “AITAB!” raames täpselt kaks aastat tagasi, aga Eesti poliitikute ja ametnikkonna seas see toetust ei leidnud.

“See reegel seab Hispaania selles valdkonnas Euroopa esirinda ning lisaks loomade heaolu tagamisele tapamajades, parandab see ka tarbijate toiduohutuse garantiisid,” ütles tarbijakaitseminister Alberto Garzón.

Meede kiideti heaks teisipäevasel kabinetinõupidamisel ja see edastatakse nüüd kiiresti parlamendis heakskiitmiseks. Tööstusega juba kõik kokku lepitud, ütles valitsuse pressiesindaja Isabel Rodríguez pressikonverentsil. Oma rahuolu on väljendanud ka Hispaania peaminister Pedro Sáncheze.

Reformi poolt lobitööd teinud valitsusvälise organisatsiooni Equalia tegevdirektor Guillermo Moreno ütles AFP-le, et on rahul sellega, mida ta nimetas “vajalikuks ja oluliseks esimeseks sammuks loomade heaolu standardite tõstmiseks tapamajades”. Ta lisas, et Inglismaa, Šotimaa ja Iisrael on selle meetme oma tapamajades juba kasutusele võtnud.

Hispaania reeglite kohaselt peavad tapamajad säilitama videopildid, et ametiasutused saaksid neid hiljem kontrollida.

“Suurtel tapamajadel on uue standardi rakendamiseks aega üks aasta, väiksematele tegevustele antakse kaks aastat,” teatas ministeerium.

Loomapäästegrupp ja Eestimaa Loomakaitse Liit tegid ettepaneku tapamajade tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamise kohustuse ja toimuva tegevuse jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustuste kehtestamise 2020 aasta augustis. Selgituse kohaselt pole tapamajades toimuv piisavalt kontrollitud ning seda ilmestavad loomakaitse organisatsioonidele sealsete töötajate saadetud teave ja informatsioon toimuvast.

Loomakaitse- ja -pääste valdkonnas üle 15 aasta avalikult tegutsenud Heiki Valneri sõnul sörgib Eesti Vabariik edumeelsete riikide sabas, sest puudub vähimgi poliitiline tahe teiste liikide heaolu parandada ning ametnikkond töötab pigem loomakaitsjatele ja arenenud maailmas heakskiidu saanud praktikatele vastu kui nõustub muutustega. Ka siinsetesse tapamajadesse kaameravalve ettepanek ei saanud otsustajate toetust.

Seotud lood: