Öösihikute kasutamist lubav muudatusettepanek on päevakorras täiskogu korralisel istungil täna, 15. veebruaril. Ent kiirkorras keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse öösihikuid puudutava regulatsiooni lisamine ei ole poliitika kujundamise osa, mis vastaks Eesti Vabariigis sätestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjadele (HÕNTE).

Öösihikute regulatsiooni läbiarutamine on jäänud poolikuks nii Keskkonnaministeeriumis kui vastutavates rakendusasutustes ning regulatsiooni välja töötamisse pole piisavalt kaasatud sidusrühmi. Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides. Seda seisukohta on väljendanud Keskkonnaministeerium, mitmed huvirühmad ning selline otsus tehti Riigikogu Õiguskomisjonis.

Öösihik kombineerituna neli aastat tagasi seadustatud summutiga tekitab ideaalse kombinatsiooni märkamatuks jahipidamiseks pimedas. Järelevalve salaküttimisele on Eestis minimaalne. Kõikvõimalikud vahendid märkamatuks jahipidamiseks soodustavad illegaalset jahti veelgi enam ning raskendavad salaküttimise tuvastamist.

Seoses metssigade Aafrika katku levikuga viimasel viiel aastal on metssigade arvukust Eestis oluliselt vähendatud, mistõttu pole jahimeeste koormus võrreldes varasemaga võrreldav. Lisaks annaks öösihikute lubamine tsiviilkasutuses võimaluse sellega küttida kõiki loomi ja igal ajal, sest võimatu on tagada, et öösihikut ei kasutata mitteotstarbeliselt.

Eesti Jahimeeste Selts on oma kodulehel 20.01.2023. a. avaldatud artiklis „Öösihikute piiratud kasutamine ja tellimus küttimiseks“ kirjutanud, et „on olemas jahi teine osa – eetiline jaht. Selle tarbeks ei ole vaja kasutada öösihikut“. Lisaks jõudsid Eesti Jahimeeste seltsi juhatuse liikmed 2015. aastal seisukohale, et katku piiramiseks ei tohiks lubada kasutada öösihikuid, lisades, et see ettepanek tuli seltsi liikmesorganisatsioonilt. Täiendavalt rõhutas Selts, et ka katku ajal tuleb järgida kaasaegsele jahimehele omaseid euroopalikke eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi.

Sarnane muudatus öösihikud lubada seakatku piiramiseks võeti vastu Rootsis aastal 2019, ent kaks aastat hiljem tunnistati, et kuigi tapeti rohkem metssigu, mis oligi eesmärk, lasid öösihikutega varustatud jahimehed ekslikult metssigade asemel maha ka hobuseid, põtru ja lehmi.

Eelnõule 734 SE 21.detsembril 2022 esitatud muudatusettepanekute põhjenduste hulgas on: „oluliseks on ka tõusnud julgeoleku ja turvalisuse teema, mille puhul annab öösihik lisavõimaluse“. Julgeoleku tagamise eest vastutab Eesti Vabariigis siiski Kaitseministeerium koos oma allasutustega. Öösihikute kasutamine julgeoleku tagamiseks ei saa olla eraviisiline ning kui Eestis julgeoleku eest vastutavad instantsid peaksid seda vajalikuks, siis on võimalik välistada nende kasutamine tsiviilisikute poolt ja jahinduse eesmärgil. Eestil tuleb aga siin lähtuda rahvusvahelistest kontrollirežiimidest (näiteks Wassenaari kokkulepe), mis ei ole Riigikogu Keskkonnakomisjoni p