Foto: KIK
WetEST projekti raames toimuvad vetika- ja karbikasvatusega seotud tegevused jätkuvad veel selle aasta jooksul sisetingimustes ning jõuavad merre järgmise aasta kevadel.
Eesti Mereinstituut katsetab projekti käigus Haapsalu lahes vetika- ja karbikasvatust ning on uuringute põhjal välja valinud ka sobilikud kohad. Karbi- ja vetikafarmid aitavad parandada Haapsalu lahe vee kvaliteeti ja takistavad selle kinnikasvamist.
„Sel aastal jätkuvad vetika- ja karbikasvatuse tegevused sisetingimustes, täpsemalt setteproovide analüüsimine, vetikaliinide külvikatsed ning sobiva kinnitumissusbstraadi leidmine karbikasvatuse jaoks. Samuti korraldame uue hanke karbikasvatuse seadmete soetamiseks,“ sõnab Mereinstituudi merebioloogia osakonna juht Georg Martin.
Martin jätkab, et esimeses karbikasvatuse hankes ületasid pakkumused eeldatava maksumuse, mida ikka juhtub taoliste mahukate ja uute lahendustega seotud teadusprojektide puhul. „Vetikafarmi puhul tuleb veel kohandada tehnoloogiat, kuna selgus, et varasemalt planeeritud seadmed ei sobi madalasse Haapsalu lahe vette,“ lisab ta.
„Kindlasti tuleb rõhutada, et projekti tegevuste ajakava muutus ei ohusta WetEST projektis planeeritud katsete sisu, mahtu ja eesmärki – see puudutab üksnes neid tegevusi, mis oli planeeritud sel aastal meres. Vetika- ja karbikasvatust plaanime katsetada nelja aasta jooksul, seega on see projekt piisavalt pikk, et eesmärgid täita,“ selgitab Martin projekti tagamaid.
Haapsalu laht on Eesti kõige halvemas seisundis rannikumere osa, mida põhjustab toitainete rikkus. Täpsemalt on laht osaliselt suletud, hästi madal, mudane ja sinna ladestub liigset fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab eutrofeerumist ja kinnikasvamist.
LIFE SIP WetEST projekti toetavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust.
