Fotod: Inari Leiman
Eesti Loomaaiasõprade Seltsi toredad liikmed vedasid esmaspäeval suure hunniku liiva, multši ja paar toekat tüvegi elevandiemandate aedikupiirde ette paksunahaliste majas. Seal saavad peagi valmis kaks uut aedikut pruun-harjasvöölastele – omapärastele ja väga käbedatele loomadele, kelle selga katavad luukilbiste read.
Pruun-harjasvöölane Remondo, kes elab praegugi paksunahaliste majas, sai esmaspäeva pärastlõunal uut aedikut kohe ka testida. Küll oli tal seal palju vudimist, nuuskimist ja kaevamist!
Kui aedikud sisustust juurde ja lõplikult valmis saavad ning Remondo ühte neist sisse kolib, siis tuuakse troopikamajast ka teine pruun-harjasvöölane Remondo kõrvale elama.
Vaheldumisi vihma ja jahedust ning päikest ja soojust pakkunud nädal ei peleta töökate kimalaste indu. Suur õietolmupallike mõlema tagajala suirakorvikese küljes lendab usin emane maakimalane ikka õielt õiele ja kogub aina lisa.
Sompus ja vihmase taeva taustal istuvad kõrgel suure tiigriaediku võrepiirdel kaks noort ronka ja kuulavad veidi eemalt puuladvast kostvat vanalinnu kronksumist. Vanalind jõuab noortest korra ülegi lennata, tõenäoliselt neid hoiatades ja kaasa kutsudes, kuid nood ei lahku aiapiirdest enne, kui tiiger Aleksander käigutorru patseerima vantsib.
Jah, nüüd on suures aedikus jalutamise kord Aleksandri käes. Tuttavatele tuttavlikult puristades, marsib ta torus edasi-tagasi, peatub ümbruse seiramiseks ja laskub siis tagasi aedikurohelust läbi uurima.
Suur veelinnutiik on nüüd vett täis ning loomaaia veelinnud on sulistama lastud. Uhkelt ujub tiigiveel kaunis mustluik, asjatavad ruuged tulipardid ja vilkad jääkosklad. Vaid pelikanid võtavad vette minekuks veel hoogu, nad seisavad kaldakividel ja korrastavad sulgi.
Neljapäeva varahommikul sündis kolmas kulaanivarsake. Päevakese on mära varsaga omaette ning siis saab kogu kari taas kokku.
Samal päeval sai nelja-aastaseks tüügasseakult Tony. Erksate, tähelepanelike ja kiirejalgsete tüügassigade omapäraseid toitumispoose on alati tore jälgida. Söömise ajal liiguvad need peamiselt rohutoidulised ja urgudes elavad kärsalised edasi esijäsemete randmetele toetudes.
Alpinaariumis buhhaara uriaalide aedikus sirguvad talled hoiavad endiselt puhkehetkel kokku.
Väike ja sale ning võimalik, et paljudele uudistajatele paksunahaliste maja terraariumis hoopiski märkamata jäänud kaspia vilbasnastik on oma looduslikus elupaigas väga hinnatud viljasaaki kahjustavate näriliste tõrjujana. Ta on kiire ja salvab ette hoiatamata.
Tuleval esmaspäeval, 22. juunil, mida peetakse aasta pikimaks ja kaamelite elupaigas ka kuumimaks päevaks, tähistataksegi üle maailma kaamelipäeva.
Sel päeval võib tulla loomaaeda uudistama, kas meie eakad, aga siiski toredad kahe küüruga kõrbelaevad on oma talvekarvast juba vabanenud.
Loomaaed on avatud kogu pühadeaja.
