Täna tähistatakse üleilmset loomade päeva ja mõistagi saab meediast sel puhul lugeda ka rohkem lugusid, mis on just loomadele pühendatud. Rahvusvaheline loomade päev sai alguse 1931. aastal ja selle eesmärgiks on tähistada teiste liikide positiivset mõju inimesele ning meenutada, et tegemist on täpselt samasuguste elushingedega nagu me isegi. Vahet ei tehta ja olulised on nii koer, kass kui ka pisike hiirepoeg lõvidest-sebradest, lehmadest-lammastest rääkimata.

Kui eelmistel aastatel on juhtunud nii, et sel päeval olen saanud ikka mõne kurva loo kirja panna, siis tänavu on mul lausa kaks head loomalugu teile lugemiseks pakkuda. Haapsalus hukkamist oodanud kutsikaohtu tegelased leidsid kodud, aga neist teen lausa eraldi loo. Antud artikli kangelane on aga pisike kassipoeg. Kui veel täpsemalt väljenduda, siis kangelane ja põhitegija on ikka Naerata ometi MTÜ juhatuse liige Kuno Kompus, kes ei pidanud paljuks oma autot kinni pidada kui nägi maanteel teise masina rataste alt kassikest välja rullumas. Palusin Kunol kõik ise kirja panna ja heasüdamlik mees seda ka tegi. Head lugemist!

“4. oktoobril on Rahvusvaheline Loomade ja Loomakaitse päev ja sellega seoses tahaks kõigile südamele panna, et palun hoolitsege enda lemmikute eest, mitte ärge jätke neid looduse, saatuse või mille iganes hooleks! Just eile, sõites Tallinnast Keila poole nägin tahavaatepeeglist mööda asfalti rulluvat kassipoega. Esimese ehmatusega jätsin auto kohe seisma ja keerasin tagasi, et asja kontrollida. Arvasin, et äkki jäi auto alla, sest rullus justkui taga sõitva auto juurest kraavi poole. Samas ise just sealt läbi sõites teda küll ei märganud, kuigi oleks pidanud. Seetõttu kahtlustan, et kassipoeg lihtsalt visati tagumisest autost sõidu pealt välja.

Kahjuks ise nägin olukorda alates sellest hetkest, kui kassipojake juba rullus ja seega pole mul kindlaid tõendeid, et ta sada protsenti just autoaknast välja lennutati. Tegemist oli üsna eraldatud koha ja teelõiguga ning kellegi hoovist ta välja tulla ei saanud. See on fakt! Välimuse ja käitumise järgi ei olnud tegemist ka metsiku kassipojaga – seega igal juhul ta kas jäeti sinna surema või visati sõidu pealt autost välja ning see omakorda tekitab minus küsimuse, et millise väärastunud mõttemaailmaga indiviid midagi taolist üldse teha saab?

Kui ei suuda enda lemmikut üleval pidada, siis on olemas erinevad organisatsioonid, kelle poole murega pöörduda. Antud juhul abistas mind väga palju nõu ja jõuga Loomapäästegrupp, kelle abiga sai koheselt Keila loomakliinikus kiisule kiip pandud ning ka ussirohi antud. Loomakese läbivaatusel selgus, et tal puudusid väiksemadki vigastused ja tegemist on igati terve ja vahva kassihakatisega. Enam suuremat vedamist ei saa ühel loomakesel lihtsalt olla!

Mul endal kassi majapidamises ei ole ning seetõttu ei ole ka liivakasti ega muud vajalikku.  Plaanisin need ise osta, aga väga kiirelt oli juba Liis Antons Loomapäästegrupist ise ka kliinikus kohal ning oli kõik vajalikud asjad kaasa võtnud. Suured tänud selle eest!

Minu arvates on kõige haigem see, kui jäetakse abitusse seisundisse lemmikud, kes ise enda eest seista ei suuda. Kui inimene sõidutee ääres leiab pea kindlasti kodutee ülesse, siis vaene kassipoeg tõenäoliselt oleks kas mõne järgneva auto alla jäänud või rebastele-kullidele kõhutäiteks saanud. Selle kõige valguses tekib paratamatult küsimus kas Eestis kehtiv seadusandlus on ikka loomahülgajate jaoks nii piisav, et säärastes olukordades panna neid mitu korda järele mõtlema, enne kui loomakesed nö minema visatakse? Mulle tundub, et mitte, aga loodetevasti liiguvad ka selles suunas asjad lõpuks paremuse poole. Esmaemotsiooni ajel sülitasin tuld ja tõrva ning te ei kujuta ette, mida kõike ma oleksin selle loomahülgajaga teha tahtnud kui oleksin temaga näost-näkku kohtunud. Väga kurjaks, samal ajal ka ülikurvaks teevad sellised juhtumid.

Igal juhul on kassipoeg taas energiat täis nagu lapsed ikka. Tegi juba esimesed nurrumised, mängib väga aktiivselt ning suurtest läbielamistest tingituna vahepeal tukastab kõhu peal. Kui arvutis tööd tegin, sättis end klaviatuuri ette magama. Imearmas ja ei mahu pähe kuidas küll temaga nii käituda suudeti? Õnneks on talle juba olemas ka uus armastav kodu ja loodetavasti ei pea ta midagi sellist enam mitte kunagi üle elama.

Pika jutu lõpetuseks – hoolige oma lemmikutest ning kui märkate, et looma väärkoheldakse, siis teatage sellest vastavatele instantsidele või Loomapäästegrupile. Alati on olemas lahendused ja looma abitusse seisundisse jätmine ei ole üks lahendustest!”

Elu muutub aina kiiremaks ja väga paljud kui mitte öelda, et enamus juhtidest looma teel märgates pidurit ei vajuta. Seda isegi siis kui isegi tahtmatult talle kogemata otsa sõidetakse. Seetõttu ongi Kuno käitumine esiletõstmist väärt ja võtke palun mehest eeskuju, sest autod liiguvad vaiksemalt ja kiiremalt ning loomad-linnud lihtsalt ei oska ega suuda selle kõigega arvestada.

Oli ju tore lugu? Minu arust küll ja tänan Kuno Kompust nii Loomapäästegrupi kui enda poolt isiklikult kassipojale halastamise ja tema elunatukese päästmise eest. Täna tähistame loomade päeva ja nende õigust elule. See õnnesärgis sündinud kassike on selle elavaks tõestuseks, et head inimesed pole maamunalt teps mitte kadunud ja annaks kõigevägevam, et hätta sattudes nad just sellistega kohtuksid. Muide, see kiisuke on juba uues kodus ja püüab parasjagu aru saada, mis imeloom see pikkade lontis kõrvadega uimane elukas küll olla võiks?