Foto: Nele Sõber/Põhja-nahkhiir

Suurem osa meie nahkhiireliikidest talvituvad praegu mitmesugustes suurtes koobastes või tehislikes maa-alustes ehitistes, näiteks käikudes. Mõned liigid talvituvad üsna tihti ka talukeldrites või vanade majade vundamendipragudes.

Talvituva nahkhiire ainevahetus ja südamelöögid aeglustuvad ning kehatemperatuur langeb. See on nagu väga sügav uni. Loom võib talvitumisel kaotada veerandi kuni poole oma kehakaalust. Selleks, et talvitumine hästi läheks, on vaja ühtlase temperatuuriga ruumi, kus ei ole külma tõmbetuult, kuid on parajalt niiskust, pimedust ja rahu.Kui leiad oma keldrist talvituva nahkhiire, siis võib teda natuke vaadata, aga mitte puudutada. Katsumine võib looma ülesse äratada, mis kulutab asjatult talve üleelamiseks hädavajalikku energiavaru ning võib seetõttu kurvalt lõppeda. Ka tugeva valgusega valgustamine võib loomakest häirida. Mida vähem nahkhiirt segada, seda parem. Kindlasti ei tasu näiteks ka keldri ust lahti unustada, sest siis võib ruum minna liiga külmaks ja loom peab endale mõne muu paiga otsima.

Eestis on mitmeid koopaid ja maa-aluseid käike, kus võib korraga talvituda kuni tuhandeid nahkhiiri. Väga oluline on sellistes paikades üldse mitte käia, andes nahkhiirtele rahu. Nahkhiired on meil ja mujal Euroopas looduskaitse all. Kõik meil elavad nahkhiired on putuktoidulised.

Foto: Nele Sõber/Tiigilendlane