Foto: EJS
REACHi regulatsioon, mis keelab ära pliimoona kasutamise märgaladel, jõustub 15. veebruaril 2023 kõigis Euroopa riikides.
Määruse tekst on eri keeltes saadaval siin. Määrusega keelatakse pliihaavlite kasutamine ja nende kandmine ära märgaladel või 100 meetri raadiuses sellest.
Enamikes Euroopa liidu liikmesriikides on riiklikud seaduses juba kehtestatud, välja arvatud Poola, Iirimaa, Rumeenia, Sloveenia ja Malta. Olgu siinkohal mainitud, et veelinnujaht ei ole Sloveenias populaarne tegevus ning Maltal on väga vähe märgalasid. FACE on toetanud pliihaavlite järkjärgulist kaotamist märgaladel ja kehtivad riiklikud seadused on koostatud vastavalt riiklikele tingimustele.
Mida jahimehed peaksid teadma?
- „Märgala“ määratlus on laiem kui paljud kehtivad seadused, mis käsitlevad pliimoona kasutamist märgaladel.
- Märgaladel on fikseeritud 100 meetrine puhvertsoon märgalal laskmiseks.
- Igaüks, kes kannab pliimoona 100 meetri raadiuses märgalast, loetakse süüdi märgalal laskmises, välja arvatud juhul, kui see isik suudab tõendada, et see moon on mõeldud muul otstarbel laskmiseks.
Kuidas määrust tõlgendada?
Euroopa Komisjon on märkinud, et määrust tuleks tõlgendada proportsionaalsuse printsiipi arvestades ja kooskõlas eesmärgiga (rändveelindude kaitsmine): „Euroopa Liidu õigust tuleks alati tõlgendada proportsionaalselt ja kooskõlas vastava õigusakti eesmärkidega, antud juhul on piirangu eesmärk lindude kaitse. Seetõttu tuleb ka märgalade määratlust tõlgendada nii“.
Mis on selle põhieesmärk?
Peamine eesmärk on kaitsta rändveelinde, et rakendada Aafrika-Euraasia rändveelindude kokkulepet (AEWA).
Kas märgalasid võiks selgemalt määratleda?
On küsitav, kas riiklikud direktiivid või muud riiklikud nõuanded määruse reguleerimisala kohta on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega.
Aga pliihaavli kandmise keelamist?
Kui jahimees kannab kaasas pliihaavleid märgalast 100 meetri raadiuses, kuid ta ei ole veelinnujahil, võib ta mis tahes täitevasutustele vastuvõetava vahendiga tõendada, et tegemist on teist tüüpi jahiga, millega ta parasjagu tegeleb. Jahimees võib seda põhjendada ka sellega, et ta lihtsalt läbib märgala, et mujale jahti pidama minna.
Pliihaavlit kandval jahimehel on muidugi keeruline tõestada, et ta ei kavatse märgalal jahti pidada, sest tavaline jahipäev hõlmab veekogude ja märja pinnase läbimist. Näiteks kui ametnik leiab märgalast 100 meetri raadiuses jahimehe, kellel on pliihaavlid kaasas, on jahimehel mõningal juhul lihtne põhjendust („lähen nurmkana mujale jahtima“) tuua, samas teisel juhul („Ma ei küti parte 100 meetri raadiuses märgalast“) raske tuua. See on koht, kus nõutakse proportsionaalsust ja ametiasutused peavad olema väga teadlikud erinevatest seadustest, mis kaitsevad kodanike põhiõigusi ning tegema otsuseid iga juhtumi puhul eraldi.
Loe lähemalt FACE kodulehelt.
