Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et vette triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik ennekõike just looduse kaitsmiseks. „Hüljatud, triivivad, võrgud ohustavad veekogus nii kalu kui veeloomi ja veelinde. Sünteetilistest materjalidest valmistatud nakkevõrgud lagunevad aeglaselt nii veekogu põhjas kui kaldale uhutuna ning on võimelised pikka aega kalu ja teisi elusolendeid lõksu püüdma ja tapma. Veel ohustavad sellised tähistamata triivivad võrgud ka veeliiklust, mis omakorda seab ohtu ka paadiga sõitvad inimesed,“ selgitas Avarsalu.
Eelmisel aastal avastati nelja päeva jooksul Peipsi järvest eri nakkepüüniseid 153 asukohast, veekogust said eemaldatud 687 nakkepüünist. Lisaks nakkepüünistele leidsime ja eemaldasime veel lisaks 6 erinevast asukohast püügivahendite ankruid ja püügivahendi tähiseid. Nii sai Peipsi järv ligikaudu 5,5 tonni prügi võrra puhtamaks.
Keskkonnainspektsioon, tänane Keskkonnaamet, on Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid korraldanud alates 2006. aastast ning on selle aja jooksul avastanud ja kaldale toonud 10 897 nakkevõrku ja 14 mõrda. Võrgud ühte jadasse asetatuna annaks jada kogupikkuseks 760 km. See on piisav, et terve Peipsi järve nii Eesti kui ka Venemaa poolse kaldaääre saaks võrkudega ümber piirata terves ulatuses kolm korda. Keskkonnaametit aitavad tragimisel kutselised kalurid, harrastuspüüdjad ja koostööpartnerid teistest riigiasutustest.
Head ajakirjanikud, olete oodatud 14. juunil kell 10.00 Mustvee sadamasse, et tragimist kajastada. Palun andke enda tulekust märku hiljemalt 13. juuniks, kirjutades oma soovist aadressile indrek.hirs@keskkonnaamet.ee.
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
