Eesti jahimeeste selts vahendab juhtumit, mille käigus päästsid Läti Istra jahiseltsi kolleegid läbi järvejää kukkunud ja külmunutena uppumissurma määratud põdrad.
Jahimehed märkasid põtru tänu jahikoerale, kes hirve taga ajas. Jahimehed kuulsid koera haukumist järve kaldal ja läksid toimuvat kontrollima, kui nägid kahte põtra, kes omal jõul kaldale ei saanud. Hirvejaht peatati kohe ja alustati põdra päästmise operatsiooniga.
Algusest peale üritati jääd lõigata, kuid edutult, siis toodi kummipaat ja mootorsaag, mis aitas kiiremini jääd lõhkuda. Jäässe lõigati piisavalt lai riba, mis aitas loomadel kaldale pääseda. See aga ei olnud lihtne, sest loomad olid juba väga väsinud, ainult suure vaevaga õnnestus nad kanalisse juhatada ja siis sõna otseses mõttes kaldale tirida. Põdrad olid nii kurnatud ja kannatasid alajahtumise all, et ei suutnud püstigi seista.
Jahimehed proovisid põtru liigutada kõigi võimalike vahenditega, et nad end soojendaks ja jäsemeid liigutaks. Kui põdrad oli taastunud sedavõrd, et nad suutsid ise püsti tõusta, jätsid jahimehed nad sinnapaika.
Järgmisel hommikul olid loomad juba toibunud ja oma teed läinud. Jahimehed seevastu olid täitnud oma kohustuse – hoolitseda hättasattunud loomade eest.
Põder ei ole nii rumal loom,et läheb vabatahtlikult jäisesse vette või õhukese jääga veepinnale. Kuna jahimehed ei teatanud põtradele,et nad kütivad hoopis seekord hirve,mitte põtru,siis põgenesidki põdrad meeleheitel õhukesele jääle. Nii et ise ajasid nad sinna ja ise ka päästsid. Ei ole sugugi erandlik juhtum ja keskaegsete barbaarsete ajujahtide tõttu hukkub ka maanteedel liikluses palju metsloomi,eelkõige sõralisi.Seega on ajujahid väga ohtlikud ka autodega liiklejatele.