Fotod: Loomapäästegrupp
Rocco-tüdruku haiglapäevad on läbi ja praegu ta taastub perekond Soolmannide juures, kes on aastaid Loomapäästegrupi väga raskeid patsiente hooldanud. Heiki nimeline mees-soolmann töötab Loomade Kiirabi Kliinikus ja tema naiska Anneli tööks on inimeste terveks putitamine. Seega kogemust on maa ja ilm. Olgu kohe mainitud, et Rocco pole meie standardite järgi teps mitte “väga raske” kunde. Esimesest päevast alates hakkas koera vastu huvi tundma mu hea ekskolleeg “Reporterist” Siiri Ottender-Paasma. Muudkui päris ja käis nagu kass ümber palava pudru.
“See koer kõnetab mind ja elan kogu hingest kaasa. See pilk ja see olemine. Ta ise tundub nagu nii üdini “oma”. See on nagu ….,” jätab Siiri sõnu otsides lause pooleli.
“See on nagu armumine! Ütle välja! Nagu inimestega. Iga päev käib meist mööda sadu mehi ja naisi ning erilist vahet pole kas nägid neid või mitte. Ja siis tuleb see ÜKS ning oled kut labidaga vastu pead saanud ning kogu senine rahulik olemine on pea peale keeratud. Eks ole?”
“Midagi taolist see tõesti on.”
Kodupakkumist siiski ei tulnud, sest vähemalt nimi viitas, et Rocco on poiss ja see ei sobinud Siiri teistele koertele kohe teps mitte. Algselt olid tal suured valud ja ei hakanud mina teda keerama, et sugu kindlaks teha. Arstidelt ei pärinud ka kuniks opipäeval sain teda, et tegu on hoopis tüdrukuga. Vahetult peale uue postituse avaldamist sain Siirilt kohe kõne:
“Ta on ju tüdruk! See muudab kõike ja tal on kodu meie juures olemas kui mind usaldad?”
“Ikka ja alati eelistan tuttavaid, keda tean, sest see võtab riskid maha. Ei ole mul vaja aastate pärast pead valutada ja uut kodu otsima hakata, sest koer pissis tuppa, näris kingapaari katki, pere läheb lahku või hakkas keegi sünnitama ning kogu suguvõsa sai hetkega allergia. Mulle sobib ülivägahästi kui ta sinu juurde kolib.”
Siiril on koerad olnud ja on ka praegu ning elamine suure aiaga majas sobib kutsikale hästi. Lisaks on Siiri minu moodi inime, kes käib koertega väga kohusetundlikult pea iga päev looduses hängimas. Lisaks saab ta oma energiat kulutada agility trennides. Teades Siirit, siis raudselt hakkavad nad seal ka käima.
Roccole oli veel kaks kodu pakkumist – mõlemad suurepärased pered, kel samuti eramajad koos suurte aedadega ette näidata. Ometigi ei saa ma ju looma tükeldada, et kõik osakese saaksid ning loodetavasti ei pane keegi pahaks, et just nii otsustasin.
Ilusat juttu oskame me kõik ajada, aga tõde peitub alati ridade vahel. Siiri puhul oli need nn “vahed” ainult häid sõnumeid täis alustades sellest, et ta soovis koheselt osaleda arve eest tasumisel ja lõpetades kannatamatult kliinikusse Rocco juurde kibelemisega.
“No lähme vaatame kohe hommikul üle ja saame näha kas sa ka Roccole meeldid?”
Meeldis küll ja side oli täitsa olemas. Siiri lubas veel kogu perega nõu pidada ja etteruttavalt võin öelda, et kõik olid uue pereliikme tulekuga nõus. Rocco nimi küll muutub neiule sobivamaks ning ainuke vaidluskoht oligi kas selle kirjapilt saab olema Karma või Charma? Üllatuslikult selgus, et Siiril oli samal päeval ka sünnipäev. Ei ma seda teadnud ning üllatusin kui ta õhtust postitust lugesin:
“Aitäh, armsad sõbrad!
Õnne on mul elus päris palju olnud aga eks teda kulub ka omajagu Täna näiteks oli mul õnn kohtuda ühe ägeda tegelasega, kelle puhul on suur lootus, et halb õnn on nüüdseks otsas ja hea õnn täidab tühjaks jäänud koha.
Kliinikupaberite järgi on tegemist ca 3 kuu vanuse Roccoga, kes tormas reedel Rakveres pea ees autorataste alla. Õnnetuses sai tema tagumine jalg küll tõsiselt viga, kuid ta jäi ellu. Seejärel viis aga perenaine oma titeeas sõbra kliinikusse ja palus talle surmasüsti. Milleks ravile raha kulutada, kui võib võtta uue kutsika? Eestis kehtiva seaduse järgi on loom ju võrreldav näiteks külmkapiga, seadus ütleb, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.
.Et aga sellel koerapõnnil on tänaseks selja taga raske operatsioon ja ees ootab pikk taastusravi, siis jääb ta mõneks nädalaks veel veterinaaride valvsa pilgu alla.Oma elunatukese on ta aga võlgu Loomapäästegrupp MTÜ-le ja kui kellelgi tekkis soov mulle sünnipäevaks näiteks lilli või apelsine või lotopileteid kinkida, siis lilli ma juba sain, apelsine ostan ise ja lotoõnne mul pole, seega oleksin ülimalt tänulik, kui annetaksite selle raha hoopis Loomapäästegrupile.
Aitäh!
“
Kuu aega elab Rocco või uue nimega Karma Soolmannide juures – pole karta, et koerad mänguhoos uues kodus mürama hakates käpale liiga saavad teha. Lisaks on Siiril ka üks ammu planeeritud pikemat sorti reis ees ja antud juhul on see lahendus kõigile osapooltele parim. Mõistagi saab uus pere kogu aeg külas käia ja nii läheb koerake juba tuttavate inimeste juurde ning igasugu stressamine jääb ära.Võib-olla ehk ainult Soolmannid ei hõiska rõõmust, sest meie eelmine patsient sõi ära nende mööbli, ukse ja seinadki. Naljaga pooleks nad ütlesid, et Loomapäästegrupp on nüüd rämedalt võlgu, sest remonti enam teha ei saanud ning nad olid sunnitud endale uue elamise ostma. Anneliga rääkisime eile õhtul ja kõik sujub hästi välja arvatud see, et Rocco-Karma õues hädasid ei tee ja toob kõik “jäägid” kohusetundlikult oma pessa. Pole hullu, küll ta selle ajapikku selgeks saab.
Korrates Siiri sõnu, siis halb õnn on nüüdseks otsas ja hea õnn täidab tühjaks jäänud koha. Roccol vedas kohe väga, et Rakvere kliiniku arst keeldus noorele loomale surmasüsti tegema enne kui ta eluke veel alatagi jõudis. Tal vedas, et dr. Kristo Klaassen Billy kliinikust sai oma tööga suurepäraselt hakkama ning edasine eluke möödub ikka neljal käpal. Sel koeral vedas, et talle nii paljud inimesed kaasa tundsid ja tervenemise tarbeks raha annetasid. Ja kindlasti vedas tal uue perega, kellega koos saab ta elada sellist elu, millest kahjuks väga paljud Eesti koerad unistadagi ei oska.
Isiklikus plaanis vedas aga kõige rohkem mul enesel – saan selle koera rahumeeli heas mõttes ära unustada ning tean juba ette, et kõik ta vajadused edasises elus saavad kuhjaga täidetud. See kõik kokku on nii vägev ja olge te tuhandest tänatud. Palju õnne Karmake uue kodu puhul! Palju õnne sünnipäevaks sulle Siiri ja pikka mõnusat kooselu kogu su “karjale!””
