Mis toimub Harku järvel? Biomanipulatsioon aitab järve tervemaks muuta

Harku järve kümnete aastate jooksul jõudnud liigsed toitained on viinud selleni, et järve ökoloogiline seisund on halb. Üheks lahenduseks on biomanipulatsioon ehk kalastiku sihipärane kujundamine. Selleks paigaldas Eesti Maaülikool Harku järve viis kastmõrda, et saada ülevaade järve kalastikust.

Biomanipulatsioon on järvede tervendamise meetod, mille käigus mõjutatakse teadlikult järve toiduahelat, et taastada looduslik tasakaal ja parandada vee kvaliteeti. Selle peamine eesmärk on vähendada fütoplanktoni ehk vetikate (sh sinivetikate) hulka, mis muudavad vee roheliseks ja vähendavad selle läbipaistvust. Lihtsustatult tähendab see seda, et muudetakse erinevate organismide arvukust nii, et looduslikud protsessid hakkaksid taas toimima järve tervise kasuks.

Järves toimib toiduahel, kus röövkalad toituvad väiksematest kaladest ehk lepiskaladest ning lepiskalad omakorda zooplanktonist ehk loomsest planktonist. Kui lepiskalu on liiga palju, söövad nad ära suure osa zooplanktonist, mille tulemusena ei suuda zooplankton enam vetikate arvukust piisavalt kontrollida ning vetikad hakkavad massiliselt vohama. Ühtlasi tekitavad probleeme ka põhjaloomastikust toituvad kalad, nagu latikas, karpkala ja linask, kes segavad üles järve põhjasetet, vabastades sealt toitaineid, mis omakorda soodustavad vetikate kasvu ja vee hägusust. Kui lepiskalade hulka vähendada, suureneb zooplanktoni roll ning vetikate hulk väheneb, mille tulemusena muutub vesi selgemaks.

Harku järvel viiakse biomanipulatsiooni läbi Eesti Maaülikooli eestvedamisel. Selleks paigaldati järve viis kastmõrda, mille abil eemaldatakse kahe kuu jooksul võimalikult suur hulk lepiskalu. Kõik püütud röövkalad lastakse järve tagasi, et säilitada toiduahela ülemine lüli. Mõrdu kontrollitakse kaks korda nädalas ning püük kestab ligikaudu kaks kuud.

Selline tegevus ei anna tulemusi üleöö, vaid on osa pikemast protsessist. Biomanipulatsiooni viiakse Harku järvel läbi kuni aastani 2030 ning igal aastal toimub püük sarnasel viisil. Sarnased projektid on mujal Euroopas on näidanud, et järvede vee läbipaistvus võib paraneda, vetikate hulk väheneda ning suureneda veetaimestik ja elurikkus. Teisisõnu aitab see viia järve ökosüsteemi tasakaalukamasse seisundisse.

Biomanipulatsioon on looduslähedane ja keskkonnasõbralik meetod, mille käigus ei kasutata kemikaale ning järve ökosüsteemi toetatakse selle loomulikus toimimises. Harku järve arengut ja projekti tulemusi jagatakse regulaarselt, et hoida kogukonda toimuvaga kursis.

Harku järve biomanipulatsioon on osa suurest LIFE SIP WetEST projektist, mile eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine. Projekti rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.