Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loom kui ka inimene. Kui haigustunnused on juba välja kujunenud, puudub marutaudile ravi ning haigus lõpeb peaaegu alati surmaga. Seetõttu on marutaudi puhul kõige olulisem ennetus – regulaarne lemmiklooma vaktsineerimine ja kiire tegutsemine võimaliku haiguskahtlase loomaga kokkupuute korral, selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Ave-Ly Toomvap.
Eesti on alates 2013. aastast marutaudivaba riik, mis on viinud inimeste ohutaju vähenemiseni, kuid oht haiguse taaslevikuks pole kadunud. Marutaudi esineb jätkuvalt mitmes Euroopa riigis, sh meie lähiriikides. 2026. aastal on registreeriti Euroopas üks juhtum Saksamaal ja üks Ungaris, kaks Poolas, 38 Rumeenias, 45 Moldovas ja 46 Türgis. Juhtumeid esineb ka Venemaal, kust haigus võib metsloomade liikumise tõttu levida üle riigipiiri.
Sel aastal on Euroopas marutaudi diagnoositud nii kodu- kui ka metsloomadel. Haigestunud on koerad, kassid, veised, isegi üks kits ja siga. Metsloomadest levitavad haigust enim rebased, kährikud ja šaakalid. Kuna metsloomad riigipiire ei tunne, võib viirus Eestisse levida metsloomade loomuliku rände kaudu.
Suur risk on ebaseaduslikult Eestisse toodud vaktsineerimata loomad
Tänapäeval on üheks suurimaks ohuks vaktsineerimata kutsikate ja täiskasvanud koerte illegaalne sissetoomine riikidest, kus marutaud levib. Marutaudi peiteperiood võib olla väga pikk – tavaliselt 4–8 nädalat, kuid mõnel juhul isegi kuni kuus kuud. Nakatunud loom võib juba enne haigustunnuste ilmnemist viirust edasi levitada.
See tähendab, et väliselt terve loom võib olla nakkusohtlik nii teistele loomadele kui ka inimestele. Tea, et Euroopa Liidu välistest riikidest lemmiku toomisel peab temaga kaasas olema veterinaarsertifikaat, mille väljastab pädev asutus. Kõrge marutaudiriskiga maadest toodava koera vanus võib olla minimaalset seitse kuud, sest eelnevalt tuleb loom vaktsineerida ja veenduda et immuunsus marutaudi suhtes on tekkinud. Alla seitsme kuu vanused noorloomad on Euroopa Liitu jõudnud illegaalselt.
Marutaud on inimesele surmav
Marutaudiviirus levib enamasti haige looma hammustuse ja sülje kaudu. Kui inimene saab loomalt hammustada või satub haige looma sülg vigastatud nahale või limaskestadele, tuleb kohe pöörduda arsti poole.
Kiire reageerimine on eluliselt tähtis. Inimest on võimalik päästa ainult siis, kui kokkupuute järel alustatakse viivitamatult marutaudivastast ravi ja vaktsineerimist. Kui sümptomid on juba tekkinud, puudub haigusele ravi ning inimene sureb. Kurb juhtum on tuua aastate tagant meie naaberriigist Lätist, kus inimene nakatus reisil olles Indias, kuid kodumaale naastes haigestus ja suri. Eelmisel aastal oli Euroopas kaks sellist surmajuhtumit.
Seetõttu on oluline vältida kokkupuudet võõra looma ja metsloomaga ning tagada, et kõik Eesti koerad ja kassid oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud.
Vaktsineerimine kaitseb nii looma kui inimest
Koerte, kasside ja valgetuhkrute vaktsineerimine marutaudi vastu on Eestis kohustuslik. See on loomaomaniku vastutus ning üks tõhusamaid viise haiguse leviku ärahoidmiseks.
Lemmiklooma vaktsineerimine aitab:
- kaitsta looma surmava haiguse eest;
- vähendada võimalikku ohtu inimestele;
- ennetada haiguse levikut
- hoida Eesti marutaudivaba riigina;
Meelespea loomaomanikule
- Tee 2 nädalat enne vaktsineerimist lemmikloomale parasiiditõrje.
- Vaktsineerimiseks pöördu loomaarsti või loomakliiniku poole.
- Veendu, et lemmikloom on terve ja vähemalt 3 kuud vana.
- Tea, et vaktsineerimise andmed kantakse lemmikloomapassi või väljastatakse vastav tõend.
- Kontrolli, et lemmiklooma vaktsineerimine oleks kehtiv.
Riik toetab marutaudivastast vaktsineerimist
Riik toetab lemmikloomade marutaudivastast vaktsineerimist ning volitatud loomaarstid saavad kasutada tasuta marutaudivaktsiini. See tähendab, et loomaomanik ei pea tasuma vaktsiini maksumuse ega vaktsineerimise eest.
Loomaomanikul võivad siiski kaasneda muud kulud, näiteks loomaarsti visiiditasu, transpordikulu või dokumentide vormistamise tasu.
Täiendavat infot tasuta vaktsiini kasutavate loomaarstide kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikest esindustest.
Võimalikud kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist
Pärast vaktsineerimist võivad loomal esineda kerged kõrvaltoimed, näiteks:
- süstekoha turse või valulikkus;
- ajutine aktiivsuse vähenemine;
- kerge oksendamine või kõhulahtisus;
- isutus;
- kerge kehatemperatuuri tõus.
Enamasti mööduvad sümptomid iseenesest umbes ööpäeva jooksul.
Vaktsineeri oma lemmikloom marutaudi vastu – nii kaitsed iseennast, oma lähedasi ja aitad hoida Eesti marutaudivabana.
