Eile, 5. mail läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu 67 poolthäälega Läti seimis teise lugemise. Keelu vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.

Eelnõu autorid tõid välja, et loomade kasvatamine ja tapmine karusnaha saamiseks on ebaeetiline, julm ja hääbuv ettevõtlusvorm, mis ei ole tänapäeval enam õigustatud. Lisaks saastab see keskkonda. Algse plaani järgi oleks karusloomade kasvatamise keeld pidanud kehtima hakkama 1. jaanuarist 2026. aastal, kuid eelnõu läbivaatamise käigus leppisid poliitikud kokku, et keeld rakendatakse 2028. aasta 1. jaanuarist. Teisel lugemisel toetas eelnõu 67 parlamendi liiget, 6 oli vastu ning 2 jäi erapooletuks.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kiidab Läti kolleege tehtud töö eest. “Saime aasta eest tähistada, et karusloomafarmid jäävad Eestise minevikku. Teame omast käest, et tegu on aastaid – kui mitte aastakümneid – nõudva võitlusega ning oleme uhked, et lätlased hakkavad sellel teekonnal jõudma finišisse. Karusloomafarmide õudustel ei ole tänapäeva maailmas enam kohta ja loodame, et peagi pole me ainus Balti riik, kes on sellele julmale tööstusharule ei öelnud,” rääkis Loomuse juhatuse liige Annaliisa Post.

Läti loomakaitseorganisatsiooni Dzīvnieku brīvība esindaja Aivars Anderson ütles, et Läti ühiskond on karusloomafarmide keelustamiseks valmis. Rohkem kui pool ehk 63% Läti elanikkonnast ei toeta loomade kasvatamist karusnaha tootmiseks, selgus uuringufirma SKDS küsitlusest.

Möödunud aasta lõpus otsustas Läti keelata minkide impordi ja karmistada turvameetmeid, et piirata COVID-19 levikut, sest karusloomafarmides üle maailma on olnud mitmeid viirusepuhanguid.

Eelmisel aastal keelustasid karusloomafarmid Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Tänavu märtsis liitus karusloomafarmid keelustanud riikide nimekirjaga Iirimaa. Debatt karusloomafarmide keelustamise üle käib ka Hispaanias, Leedus, Poolas ja Bulgaarias.