Kolm kutsikat ihkavad jõulupühadeks uude koju

Empaatiavõime võib ka needuseks olla ja Harjumaal, Keila-Joa lähistel elav proua Ilse on selle elavaks tõestuseks. No ei saa ta hulkuvast või hüljatud loomast külma kõhuga mööda minna ja tarib ikka kõik hädalised oma koju. Kuus aastat tagasi võttis ta Tartumaalt ühe väärkoheldud koera ajutiselt hoida, aga lõpuks too tema juurde jäigi. Viimane koerapäästmisaktsioon toimus aga oma neli aastat tagasi kui Ilse nägi Haapsalu maanteel ringi kakerdavat koerakest. Jääb veel auto alla, mõtles ta ja korjas aga enda masina peale. Koeral kiipi polnud ja omaniku otsingud jooksid tühja. Nii jäi temagi ja kokku on taolisi saatusekaaslasi Ilse madalas tarekes juba kümme.

Tütar koos tädiga on emale abiks nii söögi kui ravimisega, aga asi hakkab ikka juba väga lappesse minema. Hiljuti said nad Ilse nii kaugele, et proua on nõus neli koerakest ära andma ja Loomapäästegrupi toel saavad ka neli emast koera detsembri-jaanuarikuu jooksul ära steriliseeritud. Eks ta oleks seda varem isegi teinud, aga siin tuleb mängu juba raha või õigemini selle puudumine.

Loodus sunnib mõistagi takka ja koerad teevad sugu, kuigi neil jooksuajal kiivalt pilk peal hoitakse. No ikka suudavad nad mitte esimeses nooruses perenaise üle kavaldada. Täna hakkamegi kolmele neljakuisele koerapõngerjale kodu otsima. Päevasel ajal on nad aias lahtiselt jooksnud, aga külmade saabudes magavad toas ja ikka Ilse kaisus. On see ikka vast üks vägev külakuhi, aga mahuvad üsna kenasti ära.

Nii, et uus omanik ärgu ehmatagu kui koerahakatis ka tema juures esimese asjana kohe voodisse poeb. Ilmselt vajavad nad üksjagu kõrgendatud tähelepanu ja õpetamist, sest seni on see tegevus proua Ilsel täiesti unarusse jäänud ehk tegu on looduslaste ja ülekäte läinud vabade hingedega, kes seni toimetasid nagu ise heaks arvasid.

Aastasele koerale hakkan kodu otsima järgmisel nädalal, aga sel nädalal palun jagada kolme põnni lugu, et see ikka võimalikult paljude inimesteni jõuaks. Vanemad on väiksemat kasvu ja küllap kutsikadki suurteks koerteks ei kasva. Ei seda kunagi ette tea, aga jälgides neid täna, siis tundub see üsna tõepärane olevat küll. Loomapäästegrupi kulu ja kirjadega saavad kutsikad kiibi naha vahele ning ka esmased hädalised toimingud saavad tehtud. Registrisse nagu kord ja kohus nõuab, kanname ka. Galerii viimasel pildil näete ka vanemaid – pakun, et umbes nii suureks nad kasvavadki.

Ja nüüd jagama – aitame noored hinged uutesse kodudesse, kus neile suuremat tähelepanu ja ilmselt ka hellust suudetakse pakkuda. Ei hakka Ilse numbrit andma, sest proua on kümne küünega oma hoolealustes kinni ja mõtleb veel ehk ringigi. Sestap rääkige tütar Eveliniga numbril  56640722 või kirjutage ühingu e-postile help@animalrescue.ee