Rahvusringhääling tähistab maikuud keskkonnakuuna ja ETV2 toob sel puhul vaatajateni filmiprogrammi kaheksa dokumentaalfilmiga. Maikuu kolmapäevadel kell 21.30 ja reedetel kell 20 pakub ETV2 vaatamiseks dokumentaalfilme, mis avavad keskkonna-alaseid väljakutseid, inimtekkelisi probleeme ja looduse muutumist. Kokku jõuab vaatajate ette kaheksa filmi, mis kõik on 4. maist nähtavad ka veebikanalis Jupiter. Jupiterist leiab keskkonnakuu puhul teisigi filme samadel teemadel.
K, 4. mail kell 21.30 “Kõht olgu täis” (“First we eat”, Kanada 2020)
Mis juhtub kui üks täiesti tavaline Kanada pere otsustab terveks aastaks poes müüdavatest toidukaupadest loobuda ja elada vaid maa-andidest? Yukonis elavad Gerard ja Suzanne ning nende kolm teismelist last tegid just sellise katse, kui maalihe nende väikelinna viiva tee sulges ja kohalikust toidupoest kaup paari päevaga otsa sai. Kuid kas 21. sajandil on üldse võimalik poodidest sõltumatult elada?
R, 6. mail kell 20.00 “Prints William. Meie kõigi planeet” (“Prince William: A Planet For Us All”, Suurbritannia, 2020)
Prints Williami huvi looduse vastu süttis juba lapsena Aafrikas. Dokumentaalfilm annab põhjaliku ülevaate tema üleilmsest tegevusest eluslooduse toetamisel, ent esitleb ka kohalikke kangelasi, sest Cambridge’i hertsog usub, et maailma päästmise võti on kohalike kogukondade käes. Williami sõnul muutus looduse kaitsmine tema jaoks veelgi olulisemaks pärast seda, kui ta isaks sai, sest tulevastele põlvedele tuleb jätta parem maailm. Kuigi väljakutse on heidutav, süstib noorte otsusekindlus ja Williami optimism vaatajatesse lootust.
K, 11. mail kell 21.30 “Metsikul merel” (From the wild sea”, Taani 2021)
Mereloomade päästmisele pühendunud vabatahtlike võrgustik töötab väsimatult, et päästa loomi naftareostuse, plasti ja üha jõhkramate talviste tormide eest. Poeetilises dokumentaalfilmis põrkuvad inimeste maailm ja elusloodus.
R, 13. mail kell 20.00 “Korallrahu päästmine” (“Reef Rescue”, Suurbritannia, Prantsusmaa, 2020)
50 aasta jooksul on Maa kaotanud suure osa korallrahudest. Teadlased ennustavad, et 30 aasta pärast on keskkonnakatastroofi tagajärjel kõik korallrahud hukkunud ja sadade miljonite inimeste toidulaud muutub kesiseks ning ookeanide ökosüsteemid on pöördumatult kahjustunud ülepüügi, saastatuse ja kliimamuutusest tingitud veetemperatuuri tõusu tõttu. Kuid murrangulised teaduslikud avastused pakuvad siiski lootust.
K, 18. mail kell 21.30 “Mesilasteta maailm” ( “A world without bees”/ originaal: “Une Terre sans abeilles?”, Prantsusmaa 2021)
Elsa Putelat’ ja Nicolas Dupuis’ 2021. aastal valminud dokumentaalfilm mesilaste rollist Maa ökosüsteemis. Mesilaste arvukus on kõikjal maailmas muret tekitava kiirusega vähenemas. Mis saab siis, kui mesilased peaksid välja surema? Ka inimkonna püsimajäämine poleks sel juhul sugugi kindel.
R, 20. mail kell 20.00 “Peatage kasvuhoonegaasid” (“Curb Your Carbon”, Kanada, 2022)
Dokumentaal räägib võitlusest kasvuhoonegaasidega ja näitab, kuidas saaks igaüks elumugavust ohverdamata oma süsiniku jalajälge vähendada, et meist jääks järeltulevatele põlvedele veidikenegi puhtam planeet. Sooritatakse mitmeid sõgedana näivad katseid ning tehakse puust ette ja punaseks, miks kasvuhoonegaasid nii ohtlikud on.
K, 25. mail kell 21.30 “Elu 50 soojakraadiga” (“Life at 50C”, Suurbritannia 2021)
Inimtekkelise kliimamuutuse üks rängemaid tagajärgi on ekstreemsed ilmastikuolud, mis mõjutavad ennekõike piirkondi, kus elu on juba niigi keeruline. Briti dokumentaalfilm võtab vaatluse alla paigad, kus suvine temperatuur ületas hiljuti esimest korda 50 soojakraadi piiri ning kus elamine on muutunud sõna otseses mõttes olelusvõitluseks.
R, 27. mail kell 20.00 “100 miljardi pudeli probleem” (“Why Plastic? The 100 Billion Bottle Problem”, Suurbritannia, Saksamaa, 2021)
Pudelid ja pudelikorgid moodustavad veerandi ookeane risustavast prügist. 2018. aastal seadis Coca-Cola, maailma suurim karastusjookide tootja, ambitsioonikaks eesmärgiks lõpetada keskkonna reostamine plastpudelitega. Ometi pole Coca-Cola suutnud kunagi varem plastreostuse levikut piirata. Kas seekord on alust teistsuguseid tulemusi oodata?
