1.

Koertel on kõrvades kaks korda rohkem lihaseid, kui inimestel. Selle tõttu saavad nad oma kõrvu kerge vaevaga liigutada ja nende liigutamise abil manada näole üle saja erineva näoilme. Samuti on nende kõrvad inimeste kõrvadest neli korda tundlikumad ja suudavad kuulda sagedusi, mis inimkõrvale on tabamatud.

2.

Oled sa märganud, et enne pikali heitmist keerutavad koerad mitu korda ümber oma telje? See instinkt on neile sisse programmeeritud, et pika heina sisse mugavat pesa sõtkuda. Täpselt samal põhjusel keerutavad nad ka enne kakamist – et kõrred peput ei torgiks!

3.

Koerakutsikad on sündides täiesti abitud. Seda teavad kõik, et kutsikad on sündides pimedad, kuniks nende silmad avanevad. Kas teadsid aga seda, et lisaks sellele on nad kurdid, hambutud ja peaaegu ilma haistmismeeleta?

4.

Koerad suudavad lõhna järgi haiguseid ära tunda. Hästi treenitud koerte ninad suudavad eristada kopsu-, rinna-, naha-, põie- ja eesnäärmevähki, samuti haistavad nad epileptikuid ja diabeetikuid. Selle uskumatu ande põhjuseks on nende erakordselt tundlik nina, mis on inimese ninast kohati lausa tuhandeid kordi tundlikum. Näiteks on inimese ninas keskmiselt 5 miljonit lõhnaretseptorit, taksidel küündib see arv aga lausa 125 miljonini. Lisaks haigustele haistavad nad ka erinevaid narkootikume, lõhkeainet, laskemoona ja palju muud. Tundlik haistmismeel pole aga narko- ja pommikoerte ainus üleloomulik võime. Lisaks haistmisele on neil ka…

5.

…lõhnamälu. See ajuosa, mis tegeleb lõhnade tuvastamise, tundmise ja protsessimisega on koertel proportsionaalselt 40 korda suurem, kui inimestel. Samuti suudavad nad lõhna meeles hoida aastaid – see teebki neist erakordselt head jäljekütid ja pommikoerad.

6.

Mitte kõik koerad ei haugu. Maailmas on vaid üks koeratõug – Basenji – kes ei ole võimeline kuuldavale tooma ainsatki haugatust. Selle asemel tekitab ta häält, mida nimetatakse tihtipeale joodeldamiseks.

7.

Koertel on võrreldes inimestega viis korda vähem tundlik maitsemeel. Kui inimestel on umbes 9000 maitseretseptorit, siis koertel on neid vaid 1700. Pole siis ime, et nad tihtilugu prügikasti kallal maiustavad.

8.

Erinevalt laialt levinud eksiarvamusest ei ole koerad sugugi mitte täiesti värvipimedad. Nende värvitunnetus on oluliselt nõrgem, kui inimestel. Seda seetõttu, et inimeste silmades on kolme tüüpi koonusrakke, koertel aga vaid kahte tüüpi. Koerad näevad värve sinistel ja kollastel spektritel, kuid nad ei suuda vahet teha rohelisel ja punasel värvil, samas näevad nad pimedas oluliselt paremini, kui inimesed.

9.

Koerad näevad kõike ümbritsevat aegluubis. Kui võrrelda inimese ja koera nägemismeeli, siis koerte silmad ja aju on võimelised nähtut 25% kiiremini protsessima, see aga omakorda tähendab neljandiku võrra kiiremat reaktsiooni ja olukorratõlgendust. Just seetõttu on enamikele koertele lihtne selgeks õpetada maiuse, palli ja lendava taldriku püüdmist.

10.

On teada-tuntud fakt, et koerad on taibukad ja kavalad loomad. Kui intelligentsed nad siis ikkagi on? Teadlaste sõnul võrdub keskmise koera arengutase umbes kahe- või kolmeaastase lapse omaga. Nad on võimelised selgeks õppima kümneid erinevaid trikke, hulgaliselt käsklusi ja palju muid fraase. Keskmine koer on oma eluea jooksul võimeline selgeks õppima umbes 250 sõna ja käsklust. Maailmarekord selles osas kuulub aga Chaser’i nimelisele borderkollile, kes tunneb ära suisa 1022 sõna. Seda ilmselt seetõttu, et borderkollit peetakse kõige intelligentsemaks koeratõuks maailmas. Kõige targemate koeratõugude esiviisikusse mahuvad veel puudlid, saksa-lambakoerad, kuldsed retriiverid ja dobermannid.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

PÕNEVAT LUGEMIST:

Saada vihje, foto või video!

Saada vihje

Kontrolli kiipi

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: