Foto: Eric Kilby/Flickr
Hundijahihooaeg sai veebruariga läbi ning Eestis kütiti kokku 117 hunti.
Keskkonnaameti poolt väljastatud küttimismahust (124) kütiti kokku 117 isendit. Hunte kütitakse eelkõige nende arvukuse reguleerimise eesmärgil, et vähendada nende poolt tekitatavaid kahjusid. Hundi küttimismaht kehtestatakse riigi poolt ja selle aluseks on teadlaste soovitused. Jahimehed on selle tellimuse täitjad.
Pärnumaal kütiti kokku 22 hunti, Harju- ja Võrumaal 19, Järvamaal 14, Läänemaal 8, Raplamaal 7, Ida- ja Lääne-Virumaal ning Valgamaal 6, Põlvamaal 4 ning Jõgeva- ja Tartumaal 3.
Taust
2021. aasta asurkonna suuruse, küttimismahu ja asurkonna juurdekasvunäitajate põhjal prognoositud hundi arvukuse suurenemist võrreldes eelneva aastaga. Ulukiseire aruande lisas leiab Keskkonnaagentuur, et 20. oktoobri seisuga on Eestis kindlalt teada 28 hundi kutsikatega pesakonna olemasolu ning hundi arvukus on võrreldes 2020. ja 2021. aastaga oluliselt suurenenud, kuid lõplik andmestik pesakondade arvu ja leviku kohta selgub lumikatte saabudes.
Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2022-2031 ühe olulise eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada iga-aastaselt 20-30 kutsikatega hundikarja olemasolu enne jahihooaja algust. Tegevuskava näeb ühe meetmena ette suurkiskjate ohjamisalade korra rakendamise, et küttimine oleks suunatud eelkõige kahjustuspiirkondadesse.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni (s.o 28. veebruarini).
