Foto: Keskkonnaamet
ETV „Välisilmas“ käsitleti hiljuti teemat, kuidas Jaapan on sattunud tõsisesse hätta järjest agressiivsemate karudega. Ainuüksi 2025. aastal on karurünnakute tagajärjel hukkunud riigis 14 inimest.
Karude arvukus on Jaapanis tõusnud ning valitsus on koguni kaasanud sõjaväe, et küttimist suurendada ja ohtu vähendada.
Eesti Jahimeeste Seltsile on seepeale tulnud hulgaliselt päringuid stiilis, kas kasvav karude arvukus Eestis tähendab, et ka meie metsades on reaalne oht rünnakuteks.
Eestimaalastele meeldib käia metsas tervisesporti tegemas, matkal, seenel või marjul ning tihti ka koos laste ja lemmikloomadega.
Meilt on küsitud, kas karusid tuleks karta?
EJS-i andmetel on tõsi see, et Eestis pruunkarude arv on tõusuteel. Meie hinnangul elab riigis praegu umbes 1400 pruunkaru, mis on ligi 500 isendit rohkem kui 2020. aastal.
Kuigi rahvasuus on karu sageli “nunnu mõmmi”, siis tegelikult on ta tippkiskja, metsas on temast tugevam ainult inimene. Tema toidulaud võib lisaks taimetoidule olla üllatavalt karm: ta sööb hea meelega põdravasikaid ning ei ütle ära ka kariloomadest, kui võimalus tekib.
Paanikaks siiski põhjust ei ole
Meie pruunkaru on oma loomult väga ettevaatlik ja väldib inimest igal võimalusel. Mõõdukas küttimisesurve on ajalooliselt andnud karule selge signaali: inimesest tuleb eemale hoida.
Samas, arvukuse kasv tähendab paratamatult, et kohtumisi tuleb rohkem ette. Ja siin on kõige olulisem küsimus: kuidas õigesti käituda, kui karu äkitselt näed.
Mida teha, kui kohtad metsas karu?
- Jää rahulikuks. Ära jookse, ära karju. Karu reageerib äkilisusele.
- Anna endast rahulikult märku. Räägi tasasel häälel. Tee end nähtavaks, tõsta aeglaselt käed. Eesmärk on näidata, et oled inimene, mitte saakloom.
- Liigu aeglaselt tagurpidi. Ära pööra karule selga. Ära jookse, sest see võib vallandada jälitusinstinkti.
- Hoia koer rihma otsas. Lahtine koer võib karu hoopis sinu juurde tagasi tuua ja ohuolukorra tekitada.
- Emakarude läheduses ole eriti ettevaatlik. Kui näed poegi, tagane rahulikult ja kiiresti, emainstinkt on karu kõige ettearvamatum seisund.
- Kui karu tõuseb püsti, EI ole see ründamine. See tähendab, et ta püüab olukorda nuusutades ja vaadates hinnata.
- Rünnaku korral (äärmiselt haruldane Eestis):
- Kui see on äkkrünnak (karu sööstab ja peatub), püsi paigal.
- Kui füüsiline kontakt on vältimatu, kaitse pead ja kaela, lamades kõhuli “konnana”.
- Rünnak lõpeb tavaliselt siis, kui karu tunneb, et oht on möödas.
Jaapani karud on Eesti omadest erinevad
Jaapanis põhjustavad suurema osa rünnakutest kaeluskarud (Ursus thibetanus japonicus).
Kaeluskaru eripära võrreldes Eesti karudega:
- Nad on väiksemat kasvu kui meie pruunkaru, kuid loomult märksa agressiivsemad.
- Nad on on inimpelglikkuse minetanud, ei karda inimest – asulad ja prügialad meelitavad neid ligi.
- Jaapanis on karude looduslik elupaik väga killustunud, mis tõstab kokkupõrgete riski.
- Inimese ees põgenemine pole nende esmane reaktsioon, seetõttu on rünnakud sagedasemad kui Euroopas.
Eestis sellist olukorda ei ole seni olnud. Meie karu ei ole otsinud inimese lähedust ega toitu prügist ning on loomupäraselt märksa ettevaatlikum. Samas võib karude kasvu jätkudes see olukord muutuda.
Igal juhul tasub olla metsloomadega kokkupuutumisel ettevaatlik.
