Kohus peatas ka erilubadega karude küttimise

8. oktoobri otsusega võttis Tallinna halduskohus MTÜ Eesti suurkiskjad kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse. Sellega peatati Keskkonnaameti korraldus lubada viies kahjustuspiirkonnas viis karu küttida.

Keskkonnaamet (KeA) andis 3. oktoobril 2025 korralduse nr 1-3/25/342 „Pruunkaru küttimise lubamine uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks“. Korralduse aluseks oli jahiseaduse (JahiS) § 23 lg 4 p-d 1 ja 3. Korraldusega lubas KeA küttida kahjude vältimiseks:

• 1 karu Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri küla asustusüksusi;
• 1 karu Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Edivere, Konsu, Kuremäe ja Illuka küla asustusüksusi;
• 1 karu Maidla jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Savala, Aruvälja ja Aruküla küla asustusüksusi;
• 1 karu Lõõla ja Väätsa jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas mis hõlmab Lõõla ja Vissuvere küla asustusüksusi;
• 1 karu Puhja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Saare, Poriküla ja Vihavu küla asustusüksusi.

Mitmed kaebused korralduse osas

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 6. oktoobril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus KeA korralduse tühistada. Koos kaebusega esitas MTÜ esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks.

MTÜ esindaja Eleri Lopp selgitas, et Keskkonnaamet väidab, et kõik viis isendit on „julgelt käituvad“ ja „nuhtluslikud“, kuid ei ole tuvastanud konkreetselt ühtegi sellist isendit. Ka ei ole tõendatud, et need isendid oleks põhjustanud olulise kahju. KeA andmete järgi ei kasutatud 2023. a-l 44,8% ja 2024. aastal 35,3% mesinduskahju juhtumite puhul mingeid ennetusabinõusid. See tähendab, et loodusdirektiivi art 16 lg 1 nõutud tingimus „rahuldava alternatiivi puudumine“ ei ole täidetud.

Lopp väidab, et viie eriloa andmisel viidatud dokumendiregistri aktidest, taotlustest ja teadetest pole kaheksa registrinumbri alusel registrist leitavad. Kuus on eraisikute esitatud ja neile ei pääse ligi. Ligipääs on kahele dokumendile. Üks neist on akt kaheksa silopalli lõhkumise kohta. Aktis on kirjas, et ennetust pole tehtud. Käpalaiust kirjas pole. Teine puudutab kahe taru lõhkumist 17. juunil. Märgitud on „ümber 2×aed“, kuid selle tähendus jääb arusaamatuks. Vastustaja on andnud juhised, et tõhus kiskjatõrje aed on viie traadiga elektriaedik. Kahjustuspiirkonna 2 kohta on viidatud Põhjaranniku artiklis märgitud, et haudadele jäetakse komme ja küpsiseid. Tema sõnul on võimalik, et karud on seal õpetatud kommi sööma. Külaelanike jutu järgi on sealkandis hiljuti metsa viidud tonnide viisi marmelaadi. Kuna kaebuse esitamisega on kiire, pole kaebajal kohe võimalik selle kohta tõendeid esitada.

Lisaks ei ole tema väitel korralduses hinnatud ega välistatud alternatiive, nt elektrikarjused, ümberasustamine, kompensatsioon. Kaebaja on varem (kohtuasjades nr 3-22-1629 ja 3-23-1659) tõendanud, et elektrikarjused vähendavad kahju 97% ulatuses. Seda on ka KeA 2024. a-l tunnistanud. Ka on võimalik karusid hirmutada või mujale suunata, enne kui kaaluda nende tapmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse vajadus. EÕK kohaldamata jätmise korral küttimisload eelduslikult realiseeritakse ning kaebaja kui keskkonna-organisatsiooni õiguste kaitse kohtuotsusega muutub võimatuks.

EÕK kohaldamine tähendaks seevastu, et kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi juba enne kohtuotsuse tegemist. See ei välista küll esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuid selleks peaks esinema ülekaalukas vajadus. Pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine EÕK korras ei tohiks tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus märgib siiski, et karude tapmata jätmine ei ole erinevalt nende tapmisest pöördumatu. Kui erandi tegemine on õigustatud, on isendid võimalik vajaduse korral tappa järgmisel jahihooajal.

Eesmärki hoida ära range kaitse all oleva liigi isendite õigusvastane tapmine saab pidada ülekaalukaks, leiab kohus. EÕK kohaldamise kasuks räägib selles olukorras oluline avalik huvi. KeA rõhub EÕK taotlusele esitatud vastuses sellele, et pruunkaru seisund Eestis on soodne ning viie isendi tapmine seda ei muudaks. Kaebaja ei tugine kaebuses sellele, et liigi seisund oleks ebasoodne või muutuks ebasoodsaks viie isendi küttimise tõttu. Seega pole küsimus, kas pruunkaru seisund Eestis on soodne, praeguse vaidluse tuumaks. Loodusdirektiiv kohustab siiski riiki kaitsma ka isendeid, mitte üksnes populatsiooni soodsat seisundit.

Korralduses seatud tingimuste põhjal pole kohtu esialgse hinnangu alusel võimalik tagada, et jahi käigus saadakse kätte just mõni eriliselt ohtlik või suurt kahju põhjustanud isend (nuhtlusisend). Vastuses EÕK taotlusele väidab amet, et kahjustuspiirkonda sattuvaid karusid on lubatud küttida vaid kahjustuste tekitamise korral. Korraldusest sellist kõrvaltingimust aga ei nähtu. Ühe juhusliku karu tapmine igas korralduses nimetatud piirkonnas vähendab küll vähesel määral populatsiooni suurust kõnealustes piirkondades, kuid elanikkonna ja nende vara kaitseks pole sellest kuigivõrd suurt kasu. Tõhusamad on sellised meetmed, mis võimaldavad inimesi ja nende vara kaitsta kogu kohaliku karupopulatsiooni eest, näitaks elektriaedikud või

erinevad peletusvahendid. KeA korralduse põhjenduste põhjal pole kohtu esialgse hinnangu järgi alust järelduseks, et tegu poleks rahuldavate alternatiividega loodusdirektiivi art 16 lg 1 tähenduses.

Kohus märgib veel, et kuna KeA on kõnealuse korraldusega andnud viis konkreetset erandlikku küttimisluba, peaks iga kahjustuspiirkonda puudutavad väited korralduses olema selgelt eristatavad. Kahjusid, ohte ning rahuldavate alternatiivide puudumist peaks olema iga erandi raames selgelt ja juhtumipõhiselt põhjendatud. Näiteks on KeA tõdenud, et korralduses nimetatud kahjude tekitajaks on hinnatud 51–100% tõenäosusega pruunkaru. Pole aga selge, millises piirkonnas on kahju tekitanud 100% tõenäosusega pruunkaru ning millises üksnes 51%-lise tõenäosusega, samuti millistel asjaoludel need hinnangud konkreetsetes piirkondades põhinevad. Kaebaja on asjakohaselt esile toonud, et viljapõllul võivad kahju tekitada ka teised ulukid. KeA 6. oktoobri 2025. a seisukohale lisatud kahjuteated, mis KeA kinnitusel olid korralduse andmise aluseks, asjaolusid selles osas kuidagi selgemaks ei tee.

Täpsemalt saab lugeda kohtumäärusest.