Seoses ülemaailmse loomakaitsepäevaga 4. oktoobril, korraldab Eesti Loomakaitse Selts (ELS) juba 21. aastat järjest kõige loomasõbralikuma ja loomavaenulikuma teo valimist. Hääletada saab terve oktoobrikuu jooksul. Novembris kuulutame hääletuse tulemuste põhjal välja kaks kõige enam hääli saanud tegu:
Loomasõbralikuma teo kandidaadid:
Karusloomafarmide keelustamine
Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. Mõlemal korral lükati eelnõu tagasi. 2. juunil sündis ajalooline otsus. Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu eelnõu, mis näeb ette, et 2026. aasta 1. jaanuarist on Eestis keelatud loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
Briti sõdurid aitasid Tapal tabada ilutulestiku tõttu põgenenud nälginud koera
Roi nimelist koera otsiti Lääne-Virumaal suure hulga vabatahtlike abiga, viimaks said koera kätte liitlasvägede sõdurid. Koerake oli kodust pagenud ümberringi lastud ilutulestiku tõttu ja tema meeleheitel peremees juba kaotamas lootust sõber üles leida. Loomapäästegrupile saabus teade, et üht kõhnunud looma on nähtud Tapa polügoonil. Koer oli arg ja liikus eest ära, kuid sõjaväelased nägid, et see koht oli selline, kus koer on olnud pikemat aega ja otsustasid ehitada käepärastest vahenditest pesa ja jätsid talle süüa. Vabatahtlikud koos Loomapäästegrupiga hakkasid looma jälge ajama, kuid tulutult. Peale pikka otsimisoperatsiooni ja mitmeid võileibu hiljem, suutsid Briti sõdurid koera usalduse võita. Tänu sõduritele leidis Roi tee oma peremehe juurde tagasi.
Koolilapsed päästsid Rohuküla sadamast kassipojad
Kaks mõnenädalast kassipoega oleksid ilmselt oma otsa leidnud, kui vahvad waldorfkooli noored neid endiga Vormsile ekskursioonile kaasa poleks võtnud. MTÜ Cats Help kõne, milles teatati, et Aruküla Waldorfkooli kaheksas klass oli teel Vormsi saarele ning Rohuküla sadamas praami oodates sattusid nad kahe pisikese väriseva kassilapse otsa, kes seal autode all kükitasid. Pärast tükk aega püüdmist ja mitmeid lõhkiseid sõrmi olid kiisud käes – ja edasi ootasid reas juba mitmed lahked põued, kuhu kiisud panna. Ja nii kaks priireisijat koos lastega Vormsile jänest sõitsidki. Üks kassipoeg on väga kehvas seisus ja haige. Ta värises aina ja oli tunda, et tal on palavik. Kohalikku loomaarsti ei õnnestunud telefonitsi kahjuks tabada. Üks õpetajatest oli terve igaks juhuks kaasa võtnud hunniku ravimeid ja MTÜga konsulteerinuna manustas üht neist ka kassipojale. Järgmisel päeval sadamasse naastes ootas kiisukesi auto, millega toimetati nad Tallinasse kliinikuse ja seejärel hoiukodu.
Loe täispikka lugu siit: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/94508883/fotod-ja-video-kas-aasta-koige-loomasobralikum-tegu-koolilapsed-viisid-auto-alt-leitud-kassipojad-rattaekskursioonile
Loomavaenulikuma teo kandidaadid:
Koerale pandi nöör kiviga kaela ümber ning visati jõkke
Pärtel sõudis kanuuga Keila jõel, et seda prügist puhastada ning leidis penoplasti ja plastiku vahelt uppunud koera, kellele oli nöör kiviga kaela seotud. Loomake leiti Keila jõest kohast, kus lastel on suvel tavaks suplemas käia. Kui Pärtel tema surnukeha avastanud ja maha matnud poleks, oleks leiu otsa ilmselt varem või hiljem sattunud kohalikud lapsed.
Nõo valla koerte pidev hulkuma laskmine, mis päädis ühe koera tapmises ammuga
Eesti Loomakaitse Seltsile laekus aprilli keskel kaebus Nõo vallas kahe pidevalt hulkuva koera kohta, kes ründavad nii liigikaaslasi kui ka kohalikke inimesi. Elanikud on pöördunud abi saamiseks valla poole, kuid seda ei ole siiani tulnud. Maikuus otsustas üks külaelanik omakohtu kasuks ja lasi ühe koertest maha. Teataja sõnul on koerad hulkunud juba kaks aastat. Kohalikud püüdsid rääkida omanikuga, kuid tema koerte hulkumises probleemi ei näinud. Omanikku tema ühe lemmiklooma tapmine mõtlema ja õigesti käituma ei pannud, kuna juba järgmisel päeval hulkus ellujäänud koer külas ringi.
Täispikk lugu: https://lemmik.postimees.ee/7247177/noo-vallas-tapeti-ammuga-kohalikele-ohtlik-koer
Pereisa peksis kassipoja surnuks
Hoiatused Marinale ja Ruslanile (nimed muudetud) kassipoegi mitte loovutada hakkasid erinevates sotsiaalmeediafoorumites veebruarikuus levima kulutulena. Loomakaitseorganisatsioonid olid ühel meelel: perre, kus vähemalt kolm kassi on surnud ilmselt vägivaldset surma, ei tohiks loomi enam anda.
Jelena leidis kodutu kassipoja kaks aastat tagasi ning asus hooliva inimesena kuulutuste kaudu talle uut kodu otsima. Valituks sai Marina pere. Igaks juhuks uuris Jelena ka pärast kassipoja loovutamist, kuidas kiisul läheb ning sai alguses ainult julgustavaid vastuseid. Kõik tundus ideaalne. Kui Jelena hiljem taas kassipoja käekäigu vastu huvi hakkas tundma, saabusid põiklevad vastused: kass on kellelegi kolmandale antud, praegu fotosid saata ei saa ja nii edasi. Viimaks blokeeris Marina nendevahelise internetisuhtluse sootuks. Seda, et kass surnud on, sai heasüdamlik naine teada alles kahe aasta möödudes. Selleks ajaks võttis temaga ühendust ka Darja, kes teadis veel vähemalt kahest sama omaniku käes surnud kassist. Kuna Jelena ei pääsenud Marina Facebooki kontole ligi, jäi tal nägemata ka tolle avameelne ülestunnistus, et tema elukaaslane tappiski kassi. Ruslan olla unise peaga löönud jalaga kassi, kes öisel ajal mängides liigselt müra tegi.
Loe täispikka lugu siit: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/92719259/kasside-kahtlased-surmajuhtumid-toid-kahtlustavatele-kaela-ahvardustelaviini
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
