Foto: sander Sirelbu
Eesti Ornitoloogiaühing esitas mai alguses halduskohtule kaebuse kormoranide munade õlitamise korralduste tühistamiseks ja taotluse õlitamise peatamiseks, sest jätkuvalt pole tõendatud munade õlitamise vajalikkust. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Keskkonnaamet andis 19. aprillil välja loa kormoranide munade õlitamiseks Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahes paikneval kaheteistkümnel laiul, millest kümme asuvad Natura võrgustiku linnualadel ja kaitsealade sihtkaitsevööndites. Kolmel laiul näeb kaitse-eeskiri ette ökosüsteemide arengu üksnes looduslike protsessidena.
Ornitoloogiaühing esitas kaebuse Keskkonnaameti korralduse tühistamiseks, sest ühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul pole endiselt tõendatud kormoranide munade õlitamise vajalikkust. Möödunud nädala lõpus otsustas halduskohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse siiski rahuldamata.
“Tänavu 1. aprillil kinnitatud kormorani ohjamise tegevuskava nägi esimese prioriteedina ette vähemalt kolmeaastaste uuringute tegemise, mis aitaksid välja selgitada kormorani tegeliku mõju kalavarudele. Loogiliselt pidanuks saama otsustada õlitamise vajalikkuse üle pärast uuringu tulemuste selgumist, kuid Keskkonnaamet andis load välja ilma uuringuteta,” selgitas Võhandu. “Möödunud kevadel tunnistas halduskohus kormoranide munade õlitamiseks antud korralduse ebaseaduslikuks, kuna tõendamata oli kormoranide roll kalavarude vähenemises ning sellega kaasnev majanduslik kahju. Seda pole siiani tõendatud,” lisas Võhandu.
Võhandu sõnul valmis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel küll eksperthinnang kormorani mõjust kalavarudele, ent see tugines kormorani toitumisuuringute osas endiselt 25 aasta vanustele andmetele ning arvestas liiga kergekäeliselt kormorani toitumist otsese majandusliku kahjuna.
Eksperthinnangus leitakse, et kõige suurem kormorani põhjustatav kahju on ahvenapüügile, ulatudes kokku ligi viie miljoni euroni. Samas on ahvena rannapüügi saak Statistikaameti andmetel Eestis viimase kümne aasta jooksul olnud umbes kolm korda suurem kui 1990ndatel, mil kormorani pesitsuspaare oli Eestis kümme korda vähem kui praegu. “Milleks rääkida teoreetilistest kahjudest kalavarudele, kui statistika näitab, et kormorani arvukuse kasv ei ole kaasa toonud ahvena väiksemat saagikust? Erandlikku munade õlitamist saab lubada vaid siis, kui on selge, et kormoran on kalavarude vähenemise üheks peamiseks põhjuseks,” sõnas Võhandu.
Õlitamisega häiritakse ka teisi laidudel pesitsevaid linde, kes lahkuvad pesadelt ja kelle munad ja pojad võivad saada rüüstatud. Ornitoloogiaühingule teeb selles osas muret eriti kriitilises seisundis hahk, kelle pesitsusaeg laidudel kattub õlitamise perioodiga.
Ornitoloogiaühingut esindab kohtus keskkonnajurist Liis Keerberg. Ühing vaidlustas kormoranide munade õlitamise load ka 2022. aastal ja 2023. aastal.
