Fotod: Erakogu
Alustades Jüri lugu lähme ajas tagasi peaaegu kaheksa aastat ehk aastasse 2016, mil Jüri sai kogeda elu keerdkäike juba noore kutsikana, kui ta leiti vigastatud käpaga ühe Valgamaa talu õuelt. Nii leidis Jüri ennast ühel päeval Valga loomade varjupaigast. Koera loo pani kirja Varjupaikade MTÜ vabatahtlik Dreisy Sarapuu.
Jüri ei pidanudki pikalt varjupaiga hoole all ootama, kuna ta leidis endale kiiresti hoiukodu ja läks Kelli juurde, kus ta pidi esialgu pesitsema ajutiselt, kuniks leiab endale päris oma kodu. Kelli juurde jõudes said neist kiiresti väga lähedased sõbrad. Peagi võttis veterinaar vastu otsuse, et Jüri vigastatud käpp tuleb amputeerida ja Kelli oli sellel teekonnal koerale toeks, pakkudes talle rahulikku hoiukodu, kus taastuda. Aja jooksul sai Kelli ja Jüri vaheline side niivõrd tugevaks, et Kelli võttis vastu tähtsa otsuse pakkuda hoiukodulisele hoopis päris kodu. Nii saigi neist ametlikult ühine pere ja kolmekäpalise Jüri elus algas uus peatükk.
Seitsme aasta jooksul, mil on seigeldud koos läbi elumere lainete, on kasvanud Kelli ja Jüri vaheline side veelgi tugevamaks ning koos moodustavad nad imelise tiimi, mis on toonud nende mõlema ellu palju rõõmu, rohkelt seiklusi ja siirast armastust. Tänu koerale on ka perenaine sisemiselt palju kasvanud. „Kohe kindlasti ei oleks ma olnud selle vahepealse aja pooltki nii aktiivne enda tegemistes, kui Jüri ei oleks minu ellu sattunud,” selgitab Kelli.
Milliseid muutuseid Jüri siis endaga kaasa tõi?
Kui Jüri paranes käpa amputeerimise operatsioonist, hakkasid nad perenaisega üsna pea käima kahekesi matkadel. Läbitud sai palju matkaradasid maal ja isegi vees. Kahekesi on matkatud sisuliselt üle terve Eesti. Kelli ja Jüri on üheskoos aerutanud kajakiga kõigest nelja päevaga Võrtsjärvest Peipsini, nii sellel teekonnal, kui lugematutel teistel kordadel on ööbitud telgiga metsas ja nauditud imelist Eestimaa loodust. Elustiilimuutus, mille koer endaga Kelli ellu kaasa tõi, viis perenaise kokku ka teiste matkahuvilistega ja peagi avastas Kelli enda jaoks alpinismitreeningu. See inspireeris neid avastama uusi paiku ka väljaspool Eestit.
Kolme käpaga matkasell
Jüri on nüüdseks reisinud koguni 20 riigis, olles pooli neist külastanud rohkem kui korra, elanud lausa kolmes erinevas riigis ja lennukiga lendamine on tema jaoks juba sama tavaline tegevus nagu hommikune jalutuskäik. Koer, kes päästeti Valgamaalt taluõuelt, on nüüdseks saanud tõeliseks maailmaränduriks.
Viimased kaks aastat pesitseb Jüri koos Kelliga Austrias, kus on veel paremad võimalused matkamiseks ja matkadel saadavad neid kõrged alpide mäetipud. Austrias on nad koos tõusnud 3000 meetri kõrguse mäetipu otsa. Kõikidel matkadel on loomulikult Kelli arvestanud koera võimekusega ning alati on kaasas ka spetsiaalne koertele mõeldud kandekott, mida Jüri vajadusel kasutada saab.
Jüri eest hoolitsemine ei ole olnud alati kergemate killast, kuid see siiras armastus ja rõõm, mida koer on Kelli ellu toonud, kaalub raskused hetkega üle. Tänasel päeval läheneb Jüri oma kaheksandale sünnipäevale, kuid vaatamata oma vanusele on ta endiselt rõõmus ja energiline koerapoiss. „Tema elurõõm on nakkav. Ma ei ole ainuke, kes seda tunneb ja leian end sageli võhivõõraste inimestega selle üle tänaval vestlusi pidamas,” sõnab perenaine Kelli.
Superkangelane Jüri
Jüri loob muutuseid mitte ainult perenaise elus, vaid ka lastekodu laste eludes. Nimelt käib Jüri neil regulaarselt külas, lapsed saavad temaga aega veeta ja vahva koer toob endaga kaasa rõõmu laste eludesse, kes on pidanud samuti kogema elu keerdkäike nagu ta isegi. Jüri on nagu superkangelane, kes toob kõigi ellu positiivsust. Ta on abiks ka arglike koerte sotsialiseerumisel, et ka nemad saaksid avastada elu võlusid ja maailma ilma hirmu tundmata. Jüri on tõestanud, et vaatamata kogetud raskustele on võimalik leida õnn ja avastada maailma uute silmadega. Tema lugu jääb inspireerima neid, kes usuvad, et loomad toovad ellu siirast armastust, rõõmu ja seiklusi.
Kelli soovib enda ja Jüri looga inspireerida ning julgustada ka teisi inimesi võtma endale uus pereliige loomade varjupaigast. Jüri on elav tõestus sellest, et varjupaigakoerast võib saada perekonna lahutamatu osa. Kelli soovib veel eraldi tänada Valga loomade varjupaika, et nad usaldasid Jüri tema hoolde ning kõiki teisi varjupaikasid ja inimesi, kes panustavad enda töö ja ajaga loomade elude paremaks muutmisse. „Varjupaikade pühendunud töö on toonud paljudele loomadele ja peredele lugematuid õnnelikke uusi alguseid ja tahame kutsuda koos Jüriga ka kõiki teisi varjupaigaloomadele oma südant avama,” sõnab Kelli.
*Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2024/1 numbris. Autor: Dreisy Sarapuu
