Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?
USA teadlased uurisid Alaska rannikul pesitsevaid merelinde, et saada teada, kust pärineb merelindude söödud valk – merest või mageveest –, sest valku on munas palju ja selleks on emaslinnul vaja süüa palju valgurikast toitu. Uuritavateks olid kaks väiksemat hanelist – aul ja kirjuhahk – ning kaks suuremat – prillhahk ja kuninghahk.
Millisest toidust saab aul munemiseks vajaliku energia, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest “Ökoskoop”.
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest “Ökoskoop”, mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
