Üleeilne päev oli selline, et kõik, mis pekki sai minna, ka läks. Megalt närvitsemist ja kõik said piki päid ja jalgu, nii et tolmas. Valdavalt ikka asja eest. Tänane päev oli aga hoopis teisest puust ja kõik ühe erandiga sujus kut valatult. Teen lühikokkuvõtte.

Kleopatra nimeline “neljajalgne kullakang” võttis võõra vere omaks ja hommikul käitus nagu igati normaalne kutsikas – mängis ja jooksis ning lustimise lõppu polnud näha. Annaks Jummel, et organismus nüüd praegust taset hoiaks ja lõppeks see raha põhjatusse kaevu kühveldamine. Tema ravi on läinud prognoositust palju-palju kallimaks.

Rocco elas operatsiooni kenasti üle ja käpp on rauda ning kruve täis. Lõunapaiku ärkas just narkoosist ja siis tal oli oi-oi kui paha olla. Nuttis vaeseke lausa ja lohutada polnud võimalik. Õhtul aga juba kõik hästi ja saba lippus nagu tuulelipp maru käes.

Ees on ootamas kaks piinarikast nädalat ranget puurirežeiimi, aga selle elab ta üle. Pole lihtsalt valikut. Hoiukodusse läheb proff