VIDEO ⟩ Linnuvigastusi on vähem, aga kassidel läheb halvemini

Käesolev nädal on eriti ränk olnud kassidele. Tallinnas said autodelt pihta neli loomakest ja ellu ei jäänud neist ükski. Koristasin nad sõiduteelt ja asetasin teepervel olevate põõsaste varju – äkki peremehed otsivad taga ja nii saavad vähemalt maha matta. Eraldi lugusid ei hakanud tegema, sest kes meist ikka seda verist laibahunnikut näha sooviks? Üks kiisuke oli küll veel elus, aga kliiniku ukse ees kustus sära ka tema silmades. Sisse ei viinudki. Natuke rõõmustab see, et väljakutsed lindudega näitavad langustrendi. Viimane neist, üks nooruke kajakas, viidi eile Rakveres kliinikusse, kus ta tunnistati absoluutselt terveks, kuigi lendamisega veel hakkama ei saa. Küll õpib ja pikk eluke veel ees.

Kõik lood kassidega ei lõppe aga sugugi halvasti. Tartus näiteks puutusin kokku ühe valge kassiludusega, kes pärast esmaabi saamist kodusele ravile lubati. Tegelikult on tema jalule aitamine lausa eraldi projekt, sest nõrkenud loomakest saab aidata järkjärgult vastavalt kosumisele. Praegu on Loomapäästegrupp tasunud tema raviarveid summas 475 eurot ja kõige kallim laks ehk pea kolmandiku mädanevate ja murdunud hammaste eemaldus toob mõistagi korraliku lisakulu. See kõik tasub aga ära, sest loomake pole teps mitte vana ja keegi saab kunagi endale ühe meeletult lähedust ihkava toreda sõbra. Tema eest vastutab LPG vabatahtlik Netilii Rumask ja küllap saate õige pea tema sulest tulnud lugudega ka paranemisprotsessil silma peal hoida.

Eile kõnetas mind aga hinge põhjani Varbola keskuses keldriakna vahele kinni jäänud kass. Ei tea keegi kaua ta seal kinni oli, aga lõpuks tõttasid kiisule appi Märjamaa päästekomando mehed. Enamasti lõppevad taolised lood halvasti, sest aknapragu surub kinni nii vereringe kui närvikanalid, mis ei taha kohe kuidagi taastuda. Sellel loomakesel oli aga õnne, sest nagu päästjatelt kuulsin oli tal kinni mitte keha tagaosa nagu tavaliselt vaid ainult üks käpp.

Päästjad sulgesid ta kindlalt karpi ja panid veidi toidupoolistki. Eraldi lõigati karbi alaossa auk joogiveekarbi tarvis. Veel tahaksin ära mainida Märjamaa valla ametnikku, kes reede õhtul peale tööaega ei pidanud paljuks mind üles otsida ja kiisule abi palus. Kahjuks ei mäleta nime, aga erakordne on see küll, sest enamasti löövad vallasaksad telefoni kinni nii kui tööpäev lõppeb. Ole sa tänatud hea mees!

Loomade Kiirabi Kliinikus hakkas kiisuga tegelema loomaarst Nikolajs Oborins, kes on tuntud oma põhjalikkuse poolest. Kassike tuli ettevaatlikult karbist välja ja uuris aralt ümbrust. Nüüd tuli nähtavale ka silmatrauma või -haigus, mis tahab juba vastava spetsialisti kõrgendatud tähelepanu. Loomulikult oli ta parasiite täis ja väga kõhn. Iga karvake tema kehal andis tunnistust väga raskest elust. Tegu on ilmselt kodutu kassiga, sest vähemalt Varbola rahva sõnul olla ta üsna hiljuti tulnud ning nende inimestele loomake ei kuuluvat. Kass ise oli aga väga arg ja sõbralik. Ja veel nii alandlik, et lausa hale hakkas. Jättis taolise vanainimese mulje, kes väga enam matsu ei jaga ja tänulikult kõigega nõus on. Hakkas temast nii-nii kahju ja kui mu tares poleks kahte segast koera, kes ta sekundiga nahka pistavad, võtaks kohe enesele. Taolise emotsiooni see loom tõesti tekitas ja annan enda poolt parima, et ta edasine elunatuke vastaks paradiisi standarditele.

Nädala- ja kuulõpus annetuste küsimine on päris rumal tegevus. Augustikuus, mil puhkused lõppevad ja põnnide kooli saatmine teeb kukrus konkreetse mõrva, võib raha lunida aga ainult napakas. Küll annetajaid oleks, aga raha, mida annetada lihtsalt pole. Ma siiski riskin ja kutsun teid neile kahele kiisule appi. Ise küll eriline loomadele annetaja pole, sest üle poole mu elust ja ajast võtab nendega seotud tasustamata vabatahtlik töö. Panus seegi. Varbola kassiga teen aga erandi ja lisan enda poolt viiskümmend eurot tema ravifondi. Pole tühipaljas hooplemine ja ülekanne LPG kontole on juba tehtud. Ma lihtsalt nii üliväga tahan, et ta paraneks ja ülejäänud elunatukse toasoojas pehmetel patjadel täiskõhuga veedaks. Loodan, et ka teil jagub kaastunnet, aga lepiks ühe asja veel kokku – annetage vaid viis eurot ja loodan südamest, et neid inimesi, keda viiekas maha ei murra, saab olema väga palju. Suurimad tänud juba ette!