Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.
EL elurikkuse strateegia aastani 2023 on seadnud üheks looduskaitse peamiseks kohustuseks kõikide kaitsealade tulemusliku haldamise. Projekti raames töötati Eesti jaoks välja metoodika kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamiseks kaitsealade tasandil, tegevusraamistik riiklikul tasemel hindamiseks ning tegevuskava nende rakendamiseks. Lisaks korraldati metoodikaalased koolitused Keskkonnaameti spetsialistidele ning tutvustati projekti tulemusi huvirühmadele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna projekti koordinaatori Marju Keisi sõnul on väljatöötatud kaitseala taseme metoodikat plaanis kasutama hakata Šveitsi projekti raames juba järgmisel aastal ning hindamisi hakkavad seejuures läbi viima Keskkonnaameti enda töötajad. „Järgneva nelja aasta jooksul tuleb Keskkonnaametil ära hinnata vähemalt 300 kaitsealuse loodusobjekti kaitsetulemuslikkus ning Šveitsi projekti lõpuks peab valmima hindamistulemusi kokkuvõttev raport. Hindamiste laiem eesmärk on välja selgitada, kuivõrd tulemuslik on meie kaitsekorraldus ning kas senised kaitsemeetmed tagavad looduskaitse eesmärkide täitmise ja väärtuste seisundi paranemise,“ selgitas projekti koordinaator.
Keis rõhutas, et tulemuslikkuse hindamine kaitseala tasemel on praeguses olukorras küllaltki aeganõudev protsess. „Seda eelkõige seetõttu, et hindamise aluseks olevate andmed vajavad erinevatest infoallikatest kokku koondamist ning sageli ka eeltöötlust. Viimast kinnitas metoodika väljatöötamise faasis läbiviidud piloothindamine. Lisaks vajavad väljatöötamist mitmed hindamiste läbiviimiseks vajalikud metoodikad ja juhendid, mida loodetakse teha koostöös Kliimaministeeriumi haldusala teiste looduskaitsega seotud asutuste ja asjakohaste huvigruppidega. Tegevuskavas planeeritud tegevused, eelkõige tehniliste lahenduste arendus peaksid hindamisprotsessi läbiviimise tulevikus aga oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks tegema,“ ütles Keis.
Projekti rahastas Euroopa Liit tehnilise toe rahastusvahendi kaudu, mida haldab Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat (DG REFORM). Projekti viisid ellu konsultatsioonifirmad Trinomics ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) ning MTÜ Balti Keskkonnafoorum koostöös DG REFORMi ja Keskkonnaametiga.
Väljatöötatud hindamismetoodika kirjelduse ja tegevuskava ning aruanded muude projekti tegevuste ja tulemuste kohta leiab Keskkonnaameti veebilehelt.
Šveitsi projekti (täisnimega Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse programm) kohta saab lähemalt lugeda siit.
