Täna poole kuue paiku nägid Harjumaal, Ruila külas liiklejad õõvastavat vaatepilti ja nimelt lohistas üks juht oma koera masina järel nagu jahukotti. Esmalt arvati, et koer on juba surnud, sest mingit vastupanu ta ei osutanud. Ka teised autojuhid andsid märku, et juht pidama jääks ning lõpuks masin peatuski. Uskumatu, aga raskelt vigastatud koer tõusis püsti ja suutis seista ilma kõrvalise abita mõnda aega isegi omal jalgeil.

Häirivast vaatepildist ja võimalikust loomapiinamisest anti teada ka Häirekeskusele ning politseipatrull oli kohal loetud minutitega. Juht koos oma koeraga oli paraku juba lahkunud kuid politseinikud leidsid nad naaberkülast üles. Taluhoovis juhatas vererada kuurini ja seal see õnnetu koerake siis jõuetult lebaski. Pererahva sõnul tulevat kohalik loomaarst kella seitsme paiku vigastusi üle vaatama. See jutt aga politseiametnikele ei sobinud, sest koer vajas abi nüüd ja kohe! Pange nüüd tähele, mis edasi juhtus – politseinikud tõstsid koera oma operatiivsõidukisse ja viisid ta kiiruga Loomade Kiirabi Kliinikusse Mustamäel. Müts maha ja seda ei juhtu juba iga päev ning see koerake jääb neile oma elunatukese eest nüüd küll korralikult võlgu, sest ega see kohalik veterinaar peale surmasüsti vast midagi pakkuda poleks suutnud. Selles olen rohkem kui kindel.

Politseinikud andsid koera üle Loomapäästegrupile nagu ikka ja ühing garanteeris ravikulude tasumise. Edasi asusid juba arstid tööle ning paljud polnud taolist vaatepilti veel oma praktika jooksul näinud – nahk oli sõna otseses mõttes nii auklikuks kulunud, et luuotsad turritasid välja. Koerake on ka üsna palju verd kaotanud, mis võib tähendada seda, et mõni arter või veen on samuti korralikult kahjustada saanud. Võimalike luumurdude kohta pole mul veel andmeid, sest esmalt hakati tegelema looma stabiliseerimisega ja röntgen tehakse alles seejärel kui otsest ohtu enam elule pole. Vaatepilt on tõesti aga kole ja seetõttu jääb ka enamus pilte ja videoid teile näitamata, sest nõrganärvilised minestaksid ja kõvemad vennikesed sooviksid vast oksendada. See kõik on aga köömes selle kõrval, mida see koer praegu ise tunneb. Sulgege silmad ja kujutage end tema asemel auto järel lohisemas nii, et nahk kärssab ja rebeneb. Kujutage ette neid vigastusi ……..

Mida ma praeguseks kindlalt tean? Tegu on 7-kuuse koeraga, kelle nimeks on Vunts. Kiipi pole paigaldatud ja vaktsiine pole esialgsetel andmetel tehtud, mis räägib juba mõndagi omanike kohta. Juht, 82 aastane Riho polnud väidetavalt teadlik, et koerake oli masina taha aheldatud. Kiire esmaabi andmist ei pidanud pere vajalikuks või ei suutnud nad seda tagada. Ravi ja taastumine tuleb kulukas ja pikk. Vuntsi tagasiminek samasse perre ja kas Loomapäästegrupp palub algatada ka kriminaalasja, selgub alles pärast seda kui olen kõikide osapooltega suhelnud.

Tean veel seda, et hoian teid Vuntsi käekäigu ja paranemisega igati kursis ning ka seda, et Loomapäästegrupp andis momendil katteta lubaduse, sest vajalikku summat kohe kindlasti  arvel pole. Siin saate aga kõik appi tulla ning palun teil noorukesele koerale, kel pikk eluke veel ees, halastada ja uus võimalus anda. Vunts tänab! Mina tänan!

  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE437700771003183318 
  • Vuntsi ravikulud
Loomapäästegrupp MTÜ annetustelefonid on:
  • 900 1313 (5.-)
  • 900 1414 (10.-)
  • 900 2323 (25.-)

Tänan nii Loomapäästegrupi kui enda poolt isiklikult Crister Kivilaidu, kes abitus seisundis Vuntsi nähes kohe sekkus ja abi otsima hakkas. Loomulikult tänan politsei patrullmasina 3273 ekipaaži, kes tegid palju rohkem kui nende ametijuhend ette näeb ja tõenäoliselt päästsid nad selle koera elu sõna otseses mõttes.

NB! Kuigi valisin galeriisse vaid kõige “leebemad” fotod, pean siiski vajalikuks veelkord rõhutada, et need ei sobi nõrganärvilistele.