Kalalaevade videoseire (CCTV) pilootprojekti raames paigaldati kolmele kalalaevale spetsiaalne jälgimissüsteem, mille abil on Keskkonnaameti inspektoritel võimalik monitoorida kalapüügiga seonduvaid tegevusi spetsiaalse AnchorLab tarkvara abil. Keskkonnaametile pakub jälgimissüsteemi Workboats Consulting OÜ.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et Euroopa Liidu vetes kehtib enamikele kvoodiga reguleeritud kalaliikidele tagasiheitekeeld, mis sisuliselt tähendab, et kalu ei tohi kalalaevalt merre tagasi visata, sest kogu püütud saak peab minema kvoodist maha. „Läänemerel hakkas tagasiheitekeeld kehtima juba 2015. aastast, ometigi on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti hinnangul Läänemerel kalade tagasiheitega probleeme näiteks lesta ja turska püüdvatel laevadel,“ ütles Avarsalu.

Seniajani on sellistest nõuetest kinni pidamist kontrollitud tavapäraste järelevalve meetoditega, milleks on näiteks merel pistelised kontrollid laeva pardale, vaatlejate paigutamine laevale või lossimise kontroll sadamas. Olav Avarsalu rääkis, et jõutud on tõdemuseni, et see ei pruugi olla piisav. „Mitmete riikide positiivsed tulemused kinnitavad, et järelevalve korras kalalaeva olulisematesse kohtadesse paigaldatud pilti salvestavad kaamerad tugevdavad oluliselt kontrolli ning lihtsustavad võimalike rikkumiste avastamist. Kalalaevade elektroonilise kaugseire projekti kaudu koguksime infot kaameratega jälgimise võimalikkusest, efektiivsusest, töökindlusest ja ka vajalikkusest. Ka meeskonna tagasiside on siin oluline ja seda saaks arvestada, kui nõue peaks muutuma kohustuslikuks.

Saame praktilise kogemuse, mis võimaldab meil selles vallas kaasa rääkida, s.h ka sellest kas kaameratega kontrollimine on üleüldse meie kalalaevade osas vajalik. Kaugseiret oleks võimalik edaspidi kasutada lisaks kalade tagasiheitekeelust kinni pidamise kontrollimisele näiteks ka Põhja-Atlandi kaugpüügil ja Peipsi põhjanooda mutniku laevadega püügil. See omakorda aitab vähendada kalaliikide valesti märkimist ning saakide aladeklareerimist, mis muutub eriti oluliseks individuaalkvootide rakendumisel,“ lausus Avarsalu.

Süsteem koosneb kaameratest, tarkvarast (BlackBox) ja riistvarast. Samuti on süsteemi peamisteks osadeks veel GPS ja GSM antennid ning vintsi sensorid. Süsteem on hetkel paigaldatud kolmele traavlaevale – Randi, Hiiesaare ja Kaire.

Projekti rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF), kus on ette nähtud järelevalve võimekust ja innovatsiooni tõstvad meetmed.

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: