Foto: Kadri Paomees

11. märtsil 2021 kirjutati Saarte Hääles kartusest, et Siiksaare-Oessaare hoiuala liitmine Laidevahe looduskaitsealaga toob kaasa traditsioonide kadumise ja lõikab läbi kohalike sidemed merega. Kaitstavate alade liitmine selliseid tagajärgi kaasa ei too, selgitavad Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Mirjam Vaan ja juhtivspetsialist Nele Saluveer.

Siiksaare-Oessaare hoiuala ja Laidevahe looduskaitseala liitmise järel saavad inimesed toimetada oma taluõuel ning niita ja karjatada oma heina- ja karjamaadel samamoodi ka edaspidi. Kaitsealale hoiuala liitmise ja tsoneeringu muutmisega ei arvata ühtegi talukohta rangema kaitse alla kui praegu. Samuti toetab kaitsekord pärandkoosluste säilimist ja nende jätkuvat hooldamist.

Mereäärseid põllumajanduslikult väheväärtuslikke maid on kasutatud rannakarjamaadena ja -heinamaadena tuhandeid aastaid. Säästva majandamise tulemusel kujunesid nii Eestile omased pärandkooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Need peegeldavad endas sajandipikkusi traditsioone ning on olulised nii maastikuliselt kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks madalmurune rannaniit on ülioluline pesitsusala mustsaba-viglele, punajalg-tildrile, kiivitajale, niidurüdile ja tutkale.

Vanasti olid heina niitmine ja karjatamine elulaadi osad. Praegu püsivad need kooslused tänu pidevale tööle, millega säilitame ka talurahva pärandmaastiku. Selle pärandi säilitamiseks maksavad PRIA ja Keskkonnaamet ka toetusi.

Kala võib jätkuvalt püüda

Samuti tohib alal jätkuvalt püüda kala, arvestades kalapüügi eeskirja ja mõningaid tingimusi püügiaja ja -vahendite kohta. Need tingimused on vajalikud linnustiku ja kalade kaitseks, ent ei keela kalapüügiga tegelemist.

Kaitseala nn südame moodustavad merest eraldunud rannikulõukad, mis on üks enim ohustatud vee-elupaikasid maailmas. Needsamused tundlikud alad – Laidevahe laht, Oessaare laht, Aenga ja Põldealuse laht – on jäetud jätkuvalt sihtkaitsevööndisse, kus võib kala püüda alates juunikuust ehk siis, kui enamik linde on jõudnud munad ära haududa. See teenib ka kalameeste huve, sest kalad nagu haug saavad samal ajal rahus lõpuni kudeda ning nii võivad piirkonna kalavarud säilida. Sellised märgalad, mis on madalad ning soojenevad kiiresti, on kaladele väärtuslikud kudemispaigad ja pakuvad ka lindudele olulist toidubaasi.

Kavandatud piiranguvööndis ehk leebema kaitsekorraga alal jätkub kalapüük samamoodi nagu praeguseski hoiuala osas. Kaitsealaga liitmisel seal täiendavaid tingimusi kalapüügile ei seata, järgida tuleb ainult kalapüügi eeskirja.

Mere ääres tohib ikka liikuda

Inimesed võivad jätkuvalt liikuda ka mere ääres. Ajaliselt on see piiratud vaid Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel ainult lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Pesitsemise ajal on laidude linnustik häirimise suhtes väga tundlik. Inimpelglikud linnud tõusevad pesalt lendu juba siis, kui häirija on küllaltki kaugel. Kogukad linnud võivad paanikasse sattudes kergesti purustada oma mune või isegi oma poegi surnuks tallata. Kaitseta jäänud pesi võivad aga rüüstada kajakad, varesed ja rongad. Kui linnud pesalt ära hirmutatakse, võivad munad jahtuda või päikesekiirguse toimel üle kuumeneda. Seega on laidudel lindude kaitseks pesitsemise ajaks liikumispiirangu seadmine hädavajalik. Ka looduskaitseseadusega on looduslike lindude tahtlik häirimine pesitsemise ajal keelatud. Väljaspool lindude pesitsusaega 1. septembrist kuni 31. märtsini võivad ka inimesed laidudega lähemalt tutvuda.

Mootorsõidukiga tohib jätkuvalt sõita vaid teedel

Ehkki mootorsõidukitega väljaspool teid sõitmine on keelatud praegugi, siis paraku eksitakse selle vastu ka praegu, kui autodega sõidetakse otse rannaniidule. Kaitsealal viibides ei tohiks unustada, et selline mugav käitumine rikub rannaniitu ja võib lõhkuda linnupesi.

Kui vanasti liikusid inimesed jalgsi või hobusega ja tõid nõnda mere äärest kala ka vastuvõtupunktidesse, siis nüüd eelistatakse liikuda mootorsõidukiga. Seda aga ei saa pidada iseenesest mõistetavana ega osana traditsioonilisest elulaadist. Väljaspool teid ei tohi sõita ka hoolimata sellest, kas tegemist on kaitse- või hoiualaga. Samuti kehtib igal pool mererannas väljaspool teeala ranna piiranguvöönd, mis on Saaremaal 200 m. Ujuma ja loodust nautima saab minna ka jalgsi liikudes. Samas leidub alal ka neid kohti, kus mere lähedale pääseb ka mootorsõidukiga, näiteks Sandla ja Turja sadamad.

Kavas on lubada väljaspool teid sõitmist vaid kaitseala valitseja nõusolekul paadi veeskamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna kalapüük lindudele tundlikul ajal pesitsuspiirkonnas ei ole lubatud, on ka paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega. Selline säte tagab, et väljaspool teid minnakse eesmärgipäraselt ainult lautrikohtadesse.

Kui poollooduslikke kooslusi saab sama hästi kaitsta nii hoiuala kaitsekorraga kui ka kaitsealal, siis lindude kaitseks ei ole hoiuala kaitsekord piisav – hoiuala kaitsekord ei võimalda jahipidamist reguleerida ega keelata linnujahti.

Nii Laidevahe looduskaitseala kui ka lahustükkidena ümbritsev Siiksaare-Oessaare hoiuala on rahvusvahelise tähtsusega pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaikadeks tervele reale vee- ja rannikulindudele. Seetõttu on äärmiselt oluline arvestada rahvusvahelise linnukaitse vajadustega kogu alal. Kuna linnujaht seab kohaliku linnustiku ohtu, on lindude jahtimine vaja keelata ning tagada lindudele rahu ka praeguses hoiuala osas.

Õiglasemad toetused hoiuala metsaomanikele

Hoiuala liitmine kaitsealaga ja metsakoosluste arvamine sihtkaitsevööndisse tagab hoiuala  metsaomanikele ka õiglasemad toetused, mis on võrreldes praeguse hoiuala kaitsekorraga seatust kaks korda suuremad. Sihtkaitsevööndis kehtib ka täielik maamaksuvabastus.

Meil kõigil on kohustus loodust hoida, et looduse hüvesid saaksid nautida ka järgnevad põlvkonnad. Keskkonnaametile on oluline, et saavutaksime koos loodust säästvad hoiakud ja et nii kohalikud kui ka teised inimesed mõistaksid selliste alade väärtust ning kaitse olulisust. Pikas perspektiivis soovime kaitsealadel nii looduse kui ka inimeste elukeskkonda parandada. Hea meel on tõdeda, et paljud kohalikud väärtustavad piirkonna loodust, aitavad seda hoida ning panustavad nii loodus- kui ka kultuuripärandi säilimisse. Näiteks hooldati Siiksaare-Oessaare loodusalal 2020. aastal umbes 373 hektaril pärandkooslusi. Samas kokku on neid alal u 973 ha, seega palju tööd on veel ees.

Samuti on väga tänuväärne kohalike soov kaitseala menetluse protsessis erinevatel teemadel kaasa rääkida. Näiteks on laekunud ettepanek rajada alale külastuskorraldusobjekte. Säärase taristu planeerimine on oluline läbi arutada erinevate huvigruppidega ning planeerida objekte kohtadesse, kus need aitavad loodusväärtusi tutvustada ilma väärtusi kahjustamata.

Uue kaitse-eeskirja menetlemise protsess jätkub. Praegu koostame esitatud ettepanekutele vastuseid. Esitatud ettepanekuid ja menetluse edasist käiku tutvustame avalikul arutelul, mis toimub 5. aprillil 2021 veebi vahendusel. Täpsem teave on leitav Keskkonnaameti koduleheküljel kaitse planeerimise rubriigis. Parima uue kaitsekorra saame luua heas koostöös erinevate huvigruppide vahel. Täname kõiki, kes on sellesse juba panustanud!