Foto: Piret Eensoo
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Uute metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine ning olemasolevate püsielupaikade kohandamine on vajalik, et leevendada Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. „Selleks välja valitud alad toetavad metsise populatsiooni sidususe säilimist ning aitavad parandada liigi kaitse kvaliteeti antud piirkonnas,“ ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Juba varem olid püsielupaikadena kaitse all Ubajärve, Hurda, Koemetsa, Kõvera ja Meenikunno. Nendel aladel korrigeeriti piirid ning muudeti kaitsekord rangemaks. Majandustegevus nendel aladel on keelatud. Lisaks sellele võeti kaitse alla neli uut riigimaal paiknevat metsisele olulist ala – Kõrgepalu, Kääpa, Lüütsepa soo ja Petra. Samal ajal arvati kaitse alt välja 6,9 hektarit range kaitse all olnud eramaad ning 48,48 hektarit piiranguvööndisse kuulunud eramaad.
Metsis on II kategooria kaitsealune lind, mis eeldab, et vähemalt 50% elupaikadest oleks kaitse all. Liik kuulub Eesti punase nimestiku kategooriasse „ohualdis“. Metsise arvukus vähenes oluliselt 1960.-1980. aastatel, hiljem on arvukuse langus pidurdunud. Tänaseks on mõnes Eesti piirkonnas, kus metsise kaitseks on rakendatud kompleksseid meetmeid, sealhulgas elupaikade taastamist, metsise arvukus kasvanud.
