Varesed ja kajakad katusel kraaksumas, tuvid pööningul kudrutamas, varblased rõduäärt mustamas, rotid ja rebased kompostihunniku ümber luusimas. Linnas eksisteerivadki inimene ja loodus kõrvuti, ent kindlasti saab ja peaks inimene tegema endast oleneva, et soovimatu naaber end liiga ligidale sisse ei seaks.
Kortermajadel on reeglina enim probleeme linnalindudega, kes leiavad üles kõik hoone avaused ning ehitavad nendesse oma pesad. Kui on teada, et eelnevatel aastatel on kortermaja katusel või pööningul pesitsevaid linde nähtud, tuleb maja enne aprillis algavat pesitsusaega üle vaadata. Kui pesas on juba munad või pojad, on inimene hiljaks jäänud, sest pesitsevaid linde häirida on ebaeetiline ja seadusvastane.
Eriti oluline on ennetustöö kortermajades, kus plaanitakse suvekuudel teostada remondi- või renoveerimistöid. Teada on, et EL-i nõuete tõttu on renoveerimine lähiaastail aktuaalne paljudes majades, mistõttu tuleb vältida möödunud aastail meediasse jõudnud kohutavate lugude kordumist. Näiteks on varasemalt ehitustööde käigus pesitsevad linnud kinni müüritud ja montaaživahu kätte lämbunud ning munade või poegadega pesad lihtsalt ära lõhutud.
„Sageli on pesa vältimine lihtsam kui inimene arvab. Kajakas ei tee pesa katusele, kui see lihtsalt sodist puhtaks pühkida. Rõdu, kus ei hoita träni, tuvi ei meelita,“ selgitab Eesti Loomakaitse Seltsi otsese abistamise juht, Elis Järvso