Kaebused ja teated laekuvad Eesti Loomakaitse Seltsile infotelefonile, e-mailile, sotsiaalmeedia kontode postkastidesse. Kuidas lahendame juhtumeid?
ESIMENE SAMM – informatsiooni kogumine
Püüame võimalikult täpse informatsiooni saada teatajalt. Vajadusel ja võimalusel saadame kohale oma vabatahtlikku, kes vaatab olukorra üle ja võimalusel suhtleb omanikuga. Kui olukord ei ole midagi, mis vajaks kiiret sekkumist, ja meil ei ole kohe võtta vabatahtlikku, kuid vaja oleks selgitada pidamistingimusi, siis palume olukorda kontrollida valla järelvalveametnikul.
TEINE SAMM – olukorra hindamine
Olukorrale annab hinnangu ELS-i otsese abistamise juht, kes teeb seda teatajalt ja vabatahtlikult saadud informatsiooni, piltide ja/või videote põhjal ja lähtub sealjuures loomakaitseseadusest. Lisaks juhtumile endale tuleb hinnata ka kas loomale osaks saadav stress (tema jaoks turvalisest ja teada keskkonnast äraviimine, tema rutiini muutmine, võõrad inimesed, võõrad kohad) on väiksema kahjuga kui looma sinna jätmine. Hinnata tuleb ka kui suur tõenäosus on leida loomale uus ja parem kodu.
Kõik juhtumid ning sellega seotud loomad ja inimesed on erinevad ning seetõttu vajavad ka erinevat lähenemist.
KOLMAS SAMM – Juhtumi lahendamine
- Kui olukord vajab sekkumist (looma pidamise nõudeid on rikutud, kuid looma elu ei ole otseselt ohus), siis püüame leida looma omanikku nõustades ja koostöös omanikuga lahenduse – omanik parandab tingimused, aitame ise looma heaolu parandada, omanik loovutab ametlikult looma ELS-ile.
- Omanik parandab looma tingimusi – kui on näha, et omanik loomast hoolib, kuid tema teadmised ei ole piisavad ja omanikul on võimalik ise looma aidata, siis anname nõu ja selgitame looma vajadusi. Mõne aja pärast kontrollime olukorda uuesti ehk kas omanik on tingimused parandanud.
- Aitame ise looma heaolu parandada – kui on näha, et omanik loomast hoolib, kuid tal ei ole võimekust soetada loomale korralikke asju (nt koerakuut), siis aitame tal seda teha. Seda loomulikult MTÜ võimekuse tasemel. Kui omanik vajab loomaga abi igapäevaste või iga kuiste toimingutega nt koeraga jalutamine või iga kuu arsti juures käimine ja selle eest tasumine, siis me ei leia, et MTÜ peab kulutama ressursse, kellegi looma eest hoolitsemiseks. Kuid ka siin võib olla erandeid. Osade juhtumite puhul pöördume ka omavalitsuse poole, et uurida kas nemad saaksid aidata.
- Omanik loovutab looma ametlikult ELS-ile – kui eelpool loetletud lahendused ei ole võimalikud, siis pakume omanikule võimaluse loovutada looma ELS-ile.
- Juhul kui me ei saa olukorda ise lahendada (põhjuseid selleks võib olla mitmeid) või omanik ei täida oma lubadusi looma pidamistingimusi parandada või teataja info ja piltide põhjal vajab olukord juba võimalikku ametniku ettekirjutust või võõrandamist või teataja sõnul ei ole omanik nõus koostööd tegema tingimuste parandamiseks, siis pöördume Põllumajandus- ja Toiduameti poole, kellel on õigus teha ettekirjutus või loom omanikult ära võtta. Lisaks võtta ka loomapidamise õigus, kui isik on süüdi mõistetud looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest.
- Pöördumistel hoiame silma peal – küsime tagasisidet ja vajadusel teeme kordus pöördumise. Kui juhtum vajab kohest sekkumist ehk looma elu on ohus, siis lisaks ametlikule pöördumisele helistame ka koheselt PTA ametnikule. Kui me ei ole ametnike hinnanguga rahul, siis käime kontrollime olukorra veel ise üle.
- Looma ära viimist omanikuta suhtlemata me ei pea õigeks, kuna olukorrast ei ole sel juhul täit ülevaadet. Kui seda siiski peab tegema, kuna looma elu on ohus, siis tuleb esimesel võimalusel saada kontakt omanikuga ja vajadusel koos ametnikega loom ära viia, kui ei ole võimalik saada omanikult looma ära viimiseks luba taasesitatavas vormis.
Millal on loom ohus?
Looma tervislik seisund on halb ja talle ei ole võimaldatud arstiabi (looma pidamistingimused on tekitanud loomale kahju); loom on vigastatud; teates ja/või kontrolli tehes on näha vägivalla tundemärke loomal; looma seisundist on näha, et tal puudub pikemat aega toit ja vesi; loom on hüljatud.
Millest ja miks me juhtumeid lahendades lähtume?
Peame tunnistama, et kui me saaksime tegutseda selle järgi, mis meie leiame, et on loomale õige ja vääriline, siis tõenäoliselt ka keskmise inimese arvates viisakas kodus elav loom tuleks meie hinnangul omanikult ära võtta. Kuid läheneme asjadele realistlikult ning arvestame, et maailmast ja selle toimimisest on inimestel erinevad arusaamad ning tuleb tegutseda vastavalt ühiselt kokkulepitule ja nii, et ei tekiks uusi abi vajajaid.
Seetõttu on meie rõhk koostööl. Ainult nii on meil võimalus muuta omaniku arvamust ja parandada tema teadmisi ja seeläbi aidata kaasa loomade heaolu parandamisele. Looma omanikult nö ära röövides on lootus parandada küll selle konkreetse looma elu, kuid väga tavaline on, et see sama omanik võtab endale järgmise looma, kes elab samades tingimustes edasi. Seega selleks, et olukorda muuta ka laiemas mõttes, ehk teha ka ennetustööd, tuleb jõuda ka looma omanikuni ja inimesteni üleüldiselt. Kahjuks alati on ka erandeid ehk inimesi, kellele ei ole võimalik uusi teadmisi edasi anda. Kuid alati peab üritama, kui soovime, et olukord paraneks.
